2012. aastal maailma edetabelis 71. kohale ja 2018. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel 32 parema hulka jõudnud Jürgen Zopp (32) ei ole enda sõnul selline inimene, kes kutsuks meedia kokku ja lahkuks areenilt klaase kõlistades. Tippspordiga lõpetamisest pajatas ta LP-le ühe Pääsküla restorani tagasihoidlikus nurgalauas – mitte just väga kaugel oma karjääri stardipaigast Hiiu tenniseklubist. Laual oli tikuvõileibade ja šampanjapudelite asemel kõigest kaks tassi kohvi: Zopil cappuccino, kirjatsural tavaline must.

„Väga palju sai ära tehtud ja palju positiivset on kaasa võtta. Nuriseda küll ei saa,” tõdes ta, üldsegi mitte pea norus, vaid ikka uhkusenoot hääles.

Sugugi mitte kõigile pole antud võimalust raskest vigastusest tagasi tulla ja põhjas ära käinuna esisaja sisse tagasi murda, aga just sellega sai 2012.–2014. aastani tülika nimmelüli väsimusmurruga võidelnud Zopp hakkama.

Jürgen, ütle palun alustuseks, miks sa lõpetad?

Lühivastust sellele ei ole. Hakkasin täisajaga tuuritama pärast keskkooli lõppu 19-aastaselt. Olen seda nüüdseks 13 aastat teinud. See kulutab ja ma arvan, et on inimlik sellest lõpuks väsida. Ei ole enam seda värskust, mida oleks jälle ülespoole ronimiseks vaja. Väga palju sai ära tehtud. Jõudsin 24-aastaselt saja hulka – Eestis ei arvatud, et selline asi üldse veel juhtuda võib. Kõige halvemal hetkel tuli õnnetu seljavigastus, millele järgnes pikk tõusude ja mõõnadega saja hulka tagasi ronimine ning lõpuks pääs Prantsusmaa lahtiste kolmandasse ringi. Väga palju positiivset on kaasa võtta!

Loe intervjuud ja vaata interaktiivset graafikut Zoppi karjääri olulisemate tähistega!