Eesti tennise kõigi aegade edetabeli koostamine ning veel meeste ja naiste tulemuste kõrvutamine on muidugi paras mission impossible, eri ajastute pallurite taustsüsteem erineb kardinaalselt, toetuspunkte võrdluste konstrueerimiseks napib. „Esiteks, meeste ja naiste tennis on läbi aegade olnud väga erinev – naiste tennis muutus seltskondlikust mängust sportlikuks pallimänguks märksa hiljem ja isegi praegu on konkurents meeste seas tunduvalt tihedam,” selgitas Eesti tenniseliidu endine president ja ala ajalugu hästi tundev Jaak Ulman. „Teiseks, Nõukogude Liidu ajal sai väga piiratud arv tennisiste osaleda rahvusvahelistel turniiridel. Kolmandaks, tennis muutus professionaalseks alles 1960-ndate lõpus – tänapäeval makstavad auhinnarahad tähendavad teadagi teistsugust motivatsiooni. Neljandaks, muutunud on turniiride arv ja reitingu arvestamise süsteem.”

Ärgu siis head tennisesõbrad meie edetabelit liiga tõsiselt võtku ega pahandagu – see pole absoluutne tõde, vaid kaheksast eksperdist koosneva žürii subjektiivne koondarvamus. Kokkuvõttes peab ütlema, et Eesti tennise jaoks on käes fantastiline aeg, tabeli esimeses pooles on koguni kolm tegevmängijat. Teisalt on see ettevõtmine tore võimalus pühkida tolmu minevikusuuruste vägitegudelt, mis kipuvad unustusehõlma vajuma, ja annab põhjust neid uuele põlvkonnale meelde tuletada. Ühtlasi on tennis Eestis üks väheseid alasid, kus naised meestega võrdluse väga hästi välja kannavad, esikümnesse mahtus neid sama palju.

Teeme kummarduse ka nende mängijate ees, keda veel mainiti, aga kes esikümnesse ei pääsenud: Margit Rüütel teenis 6 punkti, Vladimir Ivanov 5, Kristjan Lasn 4,5, Veera Nõmmik 2, Ottomar Alas 1,5, Liidia Nurme 1, Ervin Lange 1.