DELFI WIMBLEDONIS | Kaia Kanepi: ma ei tundnud ennast väljakul mugavalt, siinne muru on harjumatu
"Raske mäng - ma ei tundnud ennast väljakul eriti mugavalt. Ma pole aasta otsa muru peal ühtegi turniiri mänginud, seega oli raske harjuda. Katteerinevus oli suur ja harjumatu. Kui rohkem mängida, läheb iga mänguga enesetunne paremaks. Muru on isegi Eastbourne'is erinev kui siin. Liverpoolis mängisin näidisturniiri muru peal, aga ka seal põrkas pall siinsest erinevalt. Sellist katet nagu siin kuskil ei ole."
Kõrvalt vaadates tundus üheks matši murdehetkeks olevat teise seti lõpus toimunud olukord, kus Vögele üks serv võrku puudutas, aga kohtunikud seda ei näinud ning matšil jätkuda lasid. Šveitslanna läks ebaõiglusest väga närvi ning kaotas oma pallingugeimi ning jäi seejärel ka kolmanda seti alguses 0:2 kaotusseisu.
"Ega vastane ei pea ju sellistest olukordadest nii närvi minema. Tundsin ise ka mitu korda, et servisin palli joone peale, aga see loeti audiks," arvas Kanepi, et võtmemomendiks oli seda episoodi palju nimetada.
Kolmandas setis pidi eestlanna võitlema ka kange tagareie ja väsimusega. "Jalg oli juba päris kange, sellist kerget liikumist ei olnud, nagu ma näiteks Pariisis tundsin. Tagareis on mul aastate jooksul varemgi kange olnud, targem on see võistluste eel kinni teipida, mitte lihtsalt minna ja vaadata, mis edasi toimub. Joosta ma ikkagi saan."
