"Ega ma käsi suure rõõmuga pea kohal kokku ei löönud, kui loosi nägin. Olin talle kaks korda kaotanud. Teadsin, et ta on stabiilselt esikümnes püsinud ning tegu on raske vastasega," ütles Kontaveit pärast 3:6, 6:3, 6:2 võitu Delfile ja Eesti Päevalehele.
"Ma ei läinud mängule mingite ootustega. Tunnen end praegu liivaväljakul väga hästi ja olen kõike mäng-mängult võtnud. Ma ei läinud kindlasti kaotama. Teadsin, et võin kõigiga mängida ja kõrgema edetabelikohaga naistele peavalu valmistada. Võtsingi seda niimooodi, et tegu on lihtsalt ühe järgmise mänguga ega põdenud väga palju."
Enda rabeda alguse kirjutas Kontaveit harjumatu väljaku arvele. "Alustasin jube aeglaselt. Vastane muidugi surus algusest peale. Mina olin veidi passiivsem ega saanud mängu käima. Siin on väljakud hästi kõrge põrkega. Ma ei teinud siin enne turniiri väga palju trenni," rääkis Kontaveit.
"Teises setis leidsin energia üles ning suutsin ise rohkem dikteerima ja ründama hakata. Kolmanda seti alguses kadus uuesti korraks energia ära, aga kui sain teist korda breigi kätte, suutsin seisu ümber pöörata. Võti oli see, et suutsin energilisemalt ise initsiatiivi haarata. Kui sain suruda, siis surusin."
Turniiritabeli koostamise loogika ütleb, et asetatud mängija avaringis auti lükkamine peaks Kontaveidile andma teises ringis veidi rohkem hingamisruumi, kuid kui vaadata, kellega ta järgmisena kokku võib minna - valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitš (WTA 55.) -, võib selle eelise sama hästi kui korstnasse kirjutada.