Samas oli Kärp enda sõnul liialt nõrk, et varem sellelt rongilt maha astuda. „Olin nõrk. Ei suutnud seda teha. Mullu augustis oli minu jaoks aga selge, et ma ei taha sel hooajal enam niimoodi jätkata. Minu hooaeg lõppes tegelikult juba oktoobris, kuigi üritasin paar kuud veel tervist korda saada.“
Suusamehe sõnul oli ta teadlik ka riskidest, mis dopingu tarvitamisega kaasnevad. Nimelt on veredopingu kasutamise tagajärjel varasemalt mõned sportlased ka hinge heitnud. „Olin sellest teadlik. Iga kord verega manipuleerides oli see hirm. Kui asi toimib ja professionaalne arst on kõrval, siis asi tegelikult nii hull ei ole. Hirm on aga ikka,“ tõdes ta.
Tiitlivõistluste parima tulemuseni jõudis 33-aastane Kärp mullu Pyeongchangi olümpial, kui ta saavutas 50 km klassikamaratonis 17. koha. „Olümpiamängudel saavutatud tulemus oli dopingu abil saavutatud,“ avaldas ta nüüd.
Esialgu ei ole Kärp veel oluliste ametimeestega ühendust võtnud, kuid teisipäeval on tal plaanis kontakteeruda Eesti Antidopinguga.
Samas tahtis Kärp lisada, et sponsoritelt saadud toetusi ei kasutanud ta kunagi dopingu eest maksmiseks. „Sponsorite raha läks sinna, kuhu see pidigi minema. Sponsorite raha läks treeningute, laagrite ja ka minu igapäevaste kulutuste katteks. Kõik läks selle heaks, et olla parem tippsportlane,“ sõnas ta.
Dopingu eest maksis ta rahadega, mille ta oli varasemalt isiklikest säästudest kogunud. „See oli täiesti eraldi raha. Sponsoritelt saadud raha ma dopingu peale ei kulutanud,“ tunnistas Kärp, kelle sõnul käis sakslastega kogu arveldamine ainult sularahas. „Arst kohe alguses ütles, et niimoodi on.“