Pikemalt peatutakse aga küsimustel, miks väidab FIS, et Veerpalu on suusõnaliselt dopingu tarvitamist tunnistanud ning miks karistatakse eestlast ebaharilikult pika võistluskeeluga.

Portaal kirjutab, et kõige huvitavam seik FIS-i viimases otsuses tunnistada Veerpalu dopingu tarvitamises süüdi, on sportlase ülestunnistus. FIS väidab, et Veerpalu on dopingu kasutamist tunnistanud, suusataja esindajad lükkavad aga selle väite ümber. Helisalvestis ülestunnistusest puudub. On vaid sõna sõna vastu.

„Info sportlase väidetava ülestunnistuse kohta ei vasta tõele. Andrus Veerpalu pole kunagi dopingu tarvitamist tunnistanud. Ta on alati vastupidist väitnud. Veel enam, ta pole pärast tulemuste teada saamist kunagi FIS-iga otse suhelnud,” kirjutas Veerpalut esindav advokaat Ilmar-Eerik Aavakivi FasterSkierile saadetud e-mailis.

Seega, küsib FasterSkier, mille põhjal väidab FIS-i dopingupaneel, et Veerpalu on dopingu tarvitamist tunnistanud?

„FIS tõlgendas teadet Veerpalu karjääri lõpetamisest, mille Eesti suusaliit FIS-i peasekretärile veebruaris edastas, kui ülestunnistust dopingu tarvitamisest. Tegelikult pole sportlane ise kunagi öelnud, et ta kasutas dopingut ega ole kedagi volitanud seda tema eest ütlema,” jätkas Aavakivi.

FasterSkier imestab ka selle üle, et Veerpalule määrati ebaharilikult karm karistus ehk kolme-aastane võistluskeeld. Tavaliselt piirdutakse dopingupatuste puhul kahe aastaga. FIS põhjendas lisa-aastat sellega, et Veerpalu püüdis karjääri lõpetamise teel positiivse dopinguproovi avalikuks saamist varjata.

Portaal toob aga välja, et Veerpalu pole ainus, kes dopinguga vahele jäädes karjääri on lõpetanud. Arbitraažkohtu (CAS) dokumentidest selgub, et sarnase teatega kirja saatis FIS-ile 2010. aastal ka Venemaa suusaliit, kui selgus, et Julia Tšepalova on dopinuga vahele jäänud.

„Sellega võiks teema lukku panna,” kirjutas Venemaa suusaliit toona. Ometi jäeti Tšepalova üritus dopingu kasutamist varjata karistamata.

Teise karistuse karmistamise põhjusena tõi FIS välja tõsiasja, et kasvuhormooni (HGH) tase üle lubatud normi ei saa tõusta kogemata mõnd vale ainet sisse süües või juues, vaid seda saab esile kutsuda vaid arstide abiga.

Aavakivil on aga teine teooria. „FIS süüdistab sportlast soovis mitte avada B-proov koheselt pärast A-proovi. Meie usume, et tegelik põhjus on väga suur vastuhakk WADA meetoditele ja nende kahtluse alla seadmine sportlase poolt, mis oli FIS-ile ja WADA-le suur üllatus," ütles advokaat.