Delfi avaldab Team Haanja postituse täismahus:

Statuut ütleb, et sportlasel peab olema täidetud 60 FIS punkti käesoleval hooajal, et pääseda MK sarjas starti. Taustaks olgu öeldud, et FIS nõuab 60 FIS punkti kui taseme kriteeriumi täitmist ühe kalendriaasta jooksul.

ESL poolne 60 FIS punkti täitmise nõue on eriti jabur seetõttu, et praktiliselt peab sportlane näitama kohe hooaja esimesel võistlusel tulemust, mis ei tohi ületada 5% kaotust maailma eliidile.

Selgitame - kuigi jutt käib 60 FIS punktist, siis praktikas on vaja välja sõita 40 FIS punkti. Seda seetõttu, et kõigil FIS võistlustel, mis ei kuulu MK sarja, on penalti minimaalselt 20 FIS punkti. Teisisõnu ei tohi suusataja hooaja alguse FIS võistlustel kaotada ei Ustjugovile, Legkovile, Niskanenile ega Sundbyle üle 5%. Vastasel juhul ta ESL statuudi alusel MK sarja ei pääse. Ja kui eelnimetatud staarid ei ole stardis, siis läheb penalti ehk võitja FIS punkt veel kõrgemaks.

Siit miljoni dollari küsimus, mitu Eesti tippkergejõustiklast pääseks maailma eliitsarja starti, kui enne sarja pääsemist on vaja näidata tulemust tasemel kaotus maailma eliidile mitte üle 5%?

Siin võib iga spordihuviline ise loominguliselt läheneda ja mängu ilu nautida ning teha vastavad arvestused – küsimus on ainult selles, kuhu asetada maailma eliidi latt.

Võttes võrdlusse Eesti kergejõustiku kultusalad - odavise, kettaheide, kümnevõistlus - on Eesti spordihuvilistel kindlasti kompetentsi need arvutused teha.

Odaviskes on noored Saksa mehed viinud maailmataseme tulemuse 90 meetrile. Selline on Soome odaviske elava legendi Seppo Räty ja ka Kuortane Urheiluopisto odaviske olümpiavõitjast rektori Tapio Korjuse ekspertarvamus. Iga spordihuviline saab selle näite järgi välja arvutada, et tippsarja pääsemiseks peab Eesti odamees 2018.a. KÄIMASOLEVAL HOOAJAL viskama oda vähemalt 85.50m.

Natuke keerulisem on olukord kettaheitega. Kas maailma tipptaseme piir on 68 meetrit või hoopis Gerd Kanteri tiimi 75+? Kindlasti heidetakse ka 75+. Võib-olla teeb seda uus Leedu vägilane juba lähiaastatel. Aga jääme täna 68 meetri juurde, sest seda tulemust on ka Gerd Kanter ise viimastel aastatel esile toonud kui tiitlivõistluste medalivõidu taset. Sellisel juhul peab ka Gerd Kanter ise ESL statuutide järgi heitma vähemalt 64.60- selleks, et pääseda oma ala eliitsarja starti. Gerd Kanteri õnn on selles, et ta ei pea võitlema Andreas Laane juhitud ESL sportlasvaenulike statuutidega. Ta saab keskenduda oma põhitegevusele– treenimisele ja võistlemisele. Ja seda on ta Eesti rahva suureks rõõmuks teinud hästi.

Me saame väga hästi aru, et meie võrdlus võib kellelegi tunduda meelevaldne. Paraku pole spordis erinevate alade tulemuste taseme võrdlemisel välja pakutud paremat mudelit kui mahajäämus maailma absoluutsest tipust ehk kaotusprotsent.

Meie eesmärk oligi tuua siira Eesti spordisõbrani Eesti Suusaliidu poolt määratletud käimasoleva hooaja 60 FIS punkti olemus, õigemini selle absurdsus.