62-aastane Mayer on legendaarne suusataja, kes võitis 1980. aastal Vasaloppeti ja oli 1992. aastal samas teine. Treenerina on ta olnud aga skandaalide keskmes. 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängudel leiti Austria koondise elupaikadest vereülekanneteks vajalikku tehnikat ning nii sai Mayer 2006. ja 2010. aasta olümpiamängudeks keelu. 2009. aastal vahistas Austria politsei Mayeri, kuna viimast kahtlustati veredopinguga hangeldamises.

2006. aasta Torino olümpiamängudele ilmus Mayer muuhulgas kohale keelust hoolimata. Itaalia politsei ootamatu visiidi peale pistis Mayer aga autoga põgenema. Kõik lõppes tema jaoks õnnetult, kui ta sõitis vastu politsei poolt rajatud teeblokeeringut. Hiljem tunnistas treener Austria väljaandele NEWS, et ta üritas antud olukorras sooritada enesetappu.

Nagu selgub, siis toonastest pattudest ei olnud mehele küll ning ta on seotud ka seekordse skandaaliga.

Innsbrucki prokuratuur esitaski Mayerile nüüd süüdistuse, mille kohaselt vahendas ta sportlastele keelatud aineid vahemikus 2012 kuni 2019. Mayerilt said abi Johannes Dürr ja Harald Wurm, kes on mõlemad juba oma pattudega vahele jäänud. Mayeri üle peetakse kohut 19. veebruaril, kirjutab Zeit Online.

Innsbrucki prokuratuuril on sel nädalal olnud tihe periood. Kolmapäeval esitati süüdistus just Wurmile ja ka endisele treenerile Gerald Heiglile.

Süüdistuste kohaselt hakkasid nii Johannes Dürr, Dominik Baldauf kui ka Max Hauke dopingut tarvitama Wurmi eestvedamisel. Wurm on dopinguküttide jaoks juba vana tuttav. Austerlasele määrati dopingu tarvitamise eest mitmeaastane võistluskeeld juba 2015. aastal.

Wurmi toonane karistus lõppes eelmise aasta 12. detsembril. Seega sai ta õige mehena ringi jalutada üsna lühikest aega ning nüüd on austerlasel kaelas uued probleemid

Muuhulgas süüdistatakse Wurmi veel ka asitõendite võltsimises. Uudise tegid kolmapäeval avalikuks Innsbrucki prokurörid.

Heigl oli omal ajal Austria suusakoondise ning täpsemalt ka Wurmi juhendajaks, kuid suusataja dopingupatu järel pääses ta karistusest. Heigl astus toona ajutiselt ametist tagasi, kuid eitas igasugust süüd ning naasis mõned nädalad hiljem tööpostile.

Seefeldis otse teolt tabatud Baldauf ja Hauke on praeguseks juba oma karistuse kätte saanud. Baldaufile määrati viimati kogun iviie kuu pikkune tingimisi vanglakaristus.

Saksa arsti Mark Schmidti juhendamisel ja abiga veredopingut tarvitanud Baldauf mõisteti süüdi tõsises spordipettuses. Samasuguse karistuse sai eelmisel aastal ka verevahetuse ajal teolt tabatud Hauke. Mõlemad austerlased on rahvusvahelise suusaliidu (FIS) poolt saanud nelja-aastase võistluskeelu.

Sarnaselt Haukele tunnistas Baldauf üles nii veredopingu kui ka kasvuhormooni kasutamise. Ta ütles, et lasi esimest korda verd vahetada 2016. aasta aprillis ning alustas kasvuhormooni võtmist 2017. aasta sügisel, kuid ei teinud viimast kuigi tihti.

Austria ajalehe Kleine Zeitungi teatel hankis just Wurm dopinguarst Schmidtile külmkapi, kus hoiti 2015. aastast kuni Seefeldi skandaalini verekotte. Prokuratuuri sõnul oli Wurm kogu pettuse detailidest teadlik. Uurimise alguses andis ta aga valetunnistusi ning sõnas, et ta ei tunnegi sellist meest nagu Schmidt.

Seefeldis lahvatanud dopinguskandaal puudutas valusalt ka eesltasi, kuna samas jäid keelatud ainete kasutamisega vahele ka Karel Tammjärv ning Andreas Veerpalu. Hiljem tunnistas dopingupattu ka Algo Kärp.