„Ei osanud oodata, et mina täna eestlastest kõige kaugemale jõuan. Eelsõidu protokolli vaadates oli kogu meeskond väga hea: kaks meest esikümnes ja kuus meest 40 hulgas. Kõik 30, kes edasi said, olid ju küllaltki võrdsed. Nägime ka finaalis, et võitis mees, kelle rinnanumber oli 24. See näitab sprindi omapära ja mitmekülgsust,” rääkis Simonlatser, kes paar nädalat tagasi vigastas Olose laagris kukkumisel kätt.

„Tervis on praegu korras. Käsi täna tunda ei andnud. Toonus juba vaikselt tõuseb. Katsume seisundi kontrolli all hoida ja veel paremaks viia, et järgmistel etappidel samuti konkurentsivõimeline püsida. Järgmine nädalavahetus on Düsseldorfi linnasprint, nädal hiljem juba Davosi mägede etapp ja seejärel etapp Roglas. Katsun mägedesprintidel leida hea stabiilsuse, äkki õnnestub seal fännidele mõni positiivsem tulemus välja pakkuda.”

Veerandfinaali ja poolfinaali kommenteerides ütles Simonlatser: „Aja poolest sõitsin poolfinaalis kiiremini kui veerandfinaalis, aga jaksu enam ausalt öeldes ei olnud. Veerandfinaalis oli enesetunne hea ja stardist läksin hästi minema. Üritasin laskumistel äpardusi vältida ja olla eespool. Rada oli tehniline, laskumistel üsna kiire ja jäine, jälg laperdas veidike. Endalgi lõi eelsõidus esimesel laskumisel tasakaalu kõikuma.”

Kripeldama hoolimata poolfinaali kuuendast kohast Simonlatseril midagi ei jää. „Alati mõtled, et oleks võinud paremini ja kõrgema koha välja sõita, aga hooaja alguses, kui enda seisu veel täpselt ei tea, võib ju ainult oletada, kuidas läheb. Tagasiside seisundile oli küllaltki hea, arvestades et kaks viimast nädalat kulusid ainult taastusravile. Siit on hea edasi minna,” lausus Simonlatser.