Norra suusatamine on kriisis: koroonaviirus on juba praeguseks läinud maksma miljoneid

 (22)
Norra suusatamine on kriisis: koroonaviirus on juba praeguseks läinud maksma miljoneid
Mis saab Norra suusatamisest?Foto: Anders Wiklund, AFP/Scanpix

Norra suusaliit on koroonaviiruse pandeemia tõttu seismas silmitsi tõsise majanduskriisiga.

Alaliit avaldas reedel, et juba praeguseks on kaotatud umbkaudu 30 miljonit Norra krooni (2,56 miljonit eurot). Norra väljaande VG teatel jääb alaliidul veel tõenäoliselt saamata 20 miljoni krooni jagu tulusid. Alaliidu tänavuse aasta eelarveks oli esialgselt planeeritud 350 miljonit Norra krooni (29,8 miljonit eurot). Lisaks on vähemalt ajutiselt koondatud 142-st alaliidu töötajast 96. Ühtlasi on alles jäänud liikmetel vähendatud palku.

Norralaste jaoks teeb olukorra veelgi raskemaks asjaolu, et viimaste aastate suursponsor Veidekke lõpetab alaliidu toetamise. "See otsus tehti juba enne eelmise aasta jõule," avaldas ettevõtte Veidekke kommunikatsioonijuht Helge Dieset.

Arvestades praegust majanduslikku seisu, on raskusi ka uue peasponsori leidmisega. Kohaliku suusaliidu peasekretäri Ingvild Bretten Bergi sõnul on olukord äärmiselt keeruline. "Kohalike klubide toetamine on väga oluline meie jaoks. Nüüd on selle teostamine suur väljakutse ja hetkel meil lahendusi pole."

Kuigi suurem osa töötajatest on vähemalt ajutiselt koondatud, siis meestekoondise peatreener Alexander Stöckl ja naiste loots Christian Meyer jätkavad hetkeseisuga tööd. "Tahame mõlema koondise peatreenerid alles hoida. Suusatajad peavad jätkama treenimist, isegi, kui nad peavad seda üksi tegema," lisas peasekretär.

Ingvild Bretten Bergi sõnul pole teada, kui pikalt praegused muudatused kehtivad ning kas ja millal puhkusele sunnitud inimesed tööle naasta saavad. Norralanna teatel loodab suusaliit saada peagi teada, missugusel määral Norra valitsus alaliitu toetada saab.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!