Norra suusatäht: FIS sunnib meid astmaatikuteks. Dopingutreener: selline jutt on norralaste manipulatsioon ja vabanduste otsimine

 (9)
Astrid Uhrenholdt Jacobsen ja Maiken Caspersen Falla.
Astrid Uhrenholdt Jacobsen ja Maiken Caspersen Falla.Foto: VEGARD WIVESTAD GRØTT, via www.imago-images.de, imago images / Bildbyran/Scanpix

Norra suusatäht Astrid Uhrenholdt Jacobsen kritiseeris sel nädalal kodumaise meedia vahendusel Rahvusvahelist Suusaliitu FIS-i. Jacobseni sõnul sunnib FIS neid astmaatikuteks, kui paneb kokku liialt tiheda võistluskalendri. Omal ajal Soome koondise dopingupattude tõttu dopingutreeneri hüüdnime saanud Kari-Pekka Kyrö leidis, et Jacobseni jutt on lihsalt hale vabandus.

„Praegu meid justkui sunnitakse astmaatikuteks,“ teatas Jacobsen ajalehe VG veergudel ning kurtis, et MK-kalender on läinud liialt tihedaks. Norralanna sõnul tekibki paljudel sportlastel astma, kuna vastavalt võistluskalendrile tuleb väga tihti külma õhu käes maksimaalselt pingutada.

Jacobsen tõdes, et ta ei ole ainus sportlane, kes liialt tiheda võistluskalendri pärast muretseb. Teiste seas toetas teda näiteks teine norralannast staar Maiken Caspersen Falla.

Pilk ajalukku tõestabki, et viimase 20 aasta jooksul on MK-kalender läinud 30 protsendi võrra tihedamaks. Soome ajaleht Ilta-Sanomat küsis Jacobseni sõnavõtu peale kommentaari Kyrölt ning soomlane leidis, et tihe kalender on toodud lihtsalt vabanduseks astmarohtude kasutamisele.

„See on vale ja lihtsalt vabanduse otsimine,“ teatas Kyrö. „Tegelikkuses on sportlaste hingamissüsteemile antav koormus võrreldes varasemaga vähenenud.“

Kyrö tõdes, et võistluste arv on küll tõusnud, kuid tõi välja, et varasemalt võisteldi tunduvalt pikematel distantsidel ning tihtipeale ka külmemates oludes.

Seotud lood:

„Viimase kümne hooaja talved ei ole üldse väga külmad olnud. 1970-ndatel ja 1980-ndatel võisteldi Põhjamaades ning Venemaal tihti oludes, kus külma oli -15 või isegi -25 kraadi,“ lisas Kyrö, et toona sai sportlase hingamissüsteem palju suurema koormuse.

Kyrö oli Jacobseni väljaütlemise osas vägagi kriitiline ning leidis, et norralased üritavad niimoodi enda kasutatavale süsteemile saada suuremaid õigusi. Norra suusatajate astmarohtude suurest kasutamisest on viimastel aastatel palju räägitud. Mäletatavasti sai astmarohtude liigse kasutamise eest Martin Johnsrud Sundby isegi karistada ning ta jäi ilma ka Tour de Ski võidust ning pidi pidama lühikese võistluspausi.

„Sellised väljaütlemised on norralaste oskuslik manipulatsioon. Niimoodi tahetakse avalikku toetust enda süsteemile. Mind paneb üllatama, et Norra vaba ajakirjandus teeb selle kõige suhtes nii vähe kriitikat,“ lisas soomlane. „Loodetavasti keegi peale Norra meedia ja sealse avalikkuse ei usu seda (Jacobseni) juttu.“

Kyrö sõnul oleks suusamaailm palju parem, kui seal ei oleks norralastest astmaatikuid. Soomlase sõnul võiksid Norra suusatajad üldse teha oma astmaatikute võistlussarja.

Norralaste astmarohtude osas on aastate jooksul kriitilised olnud paljud. Omal ajal andis sel teemal kuuma Justyna Kowalczyk. Viimati toimunud Seefeldi MM-i järel teatas Venemaa suusaliidu president Jelena Välbe, et tervetest sportlastest olid sel korral parimad just venelased.