Pressikonverentsil toodi välja, et Schmidt, kelle klientide hulka kuulusid ka Eesti suusatajad Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu, Algo Kärp ja Eestiga tihedalt seotud kasahh Aleksei Poltoranin, teenis aastate jooksul veredopinguga praktiseerimise pealt 250 000 eurot. Sportlased maksid talle aastas 5000-15 000 eurot, ekstreemsematel juhtudel isegi 30 000. Kõik maksmised toimusid sulas.

Müncheni peaprokuröri Kai Gräberi sõnul osalesid Schmidti jalgratturitest kliendid kõigil suurematel velotuuridel alates Tour de France'ist kuni Šveitsi ja Poola velotuurideni. Schmidt oli jõudnud protseduurideks kinni panna juba ka toad 2019. aasta Tour de France'i ajaks.

Schmidt viibib vanglas alates veebruari lõpust. Detsembris nõudis kohus tema kinnipidamise pikendamist veel kolme kuu võrra. Prokurör avaldas, et dopinguarst lõpetas mais võimudega koostöö tegemise, enne seda oli ta jõudnud tunnistusi jagada viiel sessioonil. Schmidt seisab silmitsi kuni kümneaastase vanglakaristusega.

Kohtuistung Schmidti ja tema abiliste üle peetakse prokuratuuri hinnangul millalgi 2020. aasta keskel. Õiguslikud protsessid võtavad kaua aega, sest viiel kaitsealusel on kokku kaheksa advokaati.

Telekanali ARD valdustes on mitmed asitõenditena kasutatud SMS-sõnumid, mida Schmidt oma klientidele saatis. Ta jagas neile detailseid juhiseid nii kohtumispaika kohale jõudmiseks kui ka dopingu täpseks manustamiseks.

Näiteks küsis ta ühelt sportlaselt inglise keeles: "Tunned sa end paremini? Kuidas jalad on? Kas ma tulen poole (kotiga) või tervega?"

Sportlane vastas: "Minuga on korras. Silmnähtavaid probleeme pole, need on läinud."

"Ideaalne. Tulen siis terve kotiga," kirjutas Schmidt vastu. "Näeme homme!"
Erfurti dopingukliinik asus selles majas.

Schmidt käis tihti sportlaste verd vahetamas isiklikult, kuid saatis oma abilisi seda tegema Hawaiile, Californiasse ja üle Euroopa ning isegi Lõuna-Koreasse taliolümpiamängudele. Kuna külmutuskapp täis verekotikesi oleks lennujaama turvakontrollis kahtlust äratanud, leiti teine lahendus: sportlane ise viis vajaliku vere oma kehas võistluspaika. See süstiti tema kehasse umbes 15 minutit enne lennujaama siirdumist. Kõik sellised protseduurid toimusid Frankfurtis lennujaama lähistel. Lõuna-Koreas maandudes võeti sama kogus verd sportlaselt välja ning süstiti tagasi vahetult enne võistlusstarti.

Sellega seati sportlaste elu tõsisesse ohtu, sest pika lennureisi ajal oli neil sees kõvasti rohkem verd, kui nende keha vajaks.

SMS-idest selgub veel, et dopingu manustamisel - eriti kasvuhormooni - tekkisid sportlastel ka mitmed probleemid. Näiteks kaebas üks sportlane, et pärast kasvuhormooni võtmist on ta kimpus olnud kõrge hemoglobiini näitajaga. "Hemoglobiin on üle 19. Kas ma saan seda korrigeerida?" küsis ta Schmidtilt.

"Keeruline," vastas doktor. "Kui näit on selline, pead sa veretesti vältima!!!"

Karel Tammjärve postitus 2. veebruaril 2018 Frankfurti lennujaamast: