Seejärel tõi prokuratuur avalikkuse ette ka süüdistuse sisu. Päris kõike lugejad siiski teada ei saa, kuna isikuandmed on kinni kaetud.

Süüdistusest saab teada, et Alaveril oli rahvusvaheline haare ning dopingut kasutati mitmes riigis. Seda tehti nii Eestis Otepääl kui ka näiteks Saksamaal, Norras, Soomes, Šveitsis ja Austrias. Muuhulgas käis dopinguga mehkeldamine ka 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängude eel.

Eelnevalt on teada, et Alaveri mahitamisel tarvitasid dopingut neli sportlast. Kolm kallutatut alustasid dopinguga 2016. aastal, neljas 2018. aastal, selgub dokumendist.

Samas saab näiteks teada, et muuhulgas toimus mitmel juhul kasvuhormooni ostmine ja selle edastamine sportlasele dopinguna kasutamiseks. Siiski on ostja nimi dokumendis kinni kaetud.

Alaveri süüdistati selles, et tema suusatreenerina, kasutades ära treeneri autoriteedist tulenevat mõju ja usaldust, kallutas mitut suusatajat dopinguna veredopingu, s.o Ravimiseaduse § 9 ja Vereseaduse § 2 lg 1 ning muude dopinguainete tarvitamisele.

Menetluskuludena mõisteti Alaverilt välja sundraha 810 eurot. Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.

Alaver ütles kohtupingis, et otsus on talle arusaadav ja et tal küsimusi pole. Istungi järel Alaver meediale kommentaare ei jaganud. Tema kaitsja Aivar Pilve sõnul ei tähendanud kokkuleppemenetlus, et Alaver oleks tunnistanud oma süüd.

Juhtivprokurör Taavi Pern tunnistas pärast istungit lõppu, et on tulemusega rahul. "Olen kokkuleppega rahul. Oluline on see, et oleme saanud kohtupretsedendi ning kinnituse, et veredoping on käsitletav Eesti kohtu mõistes dopinguna ja oleme nii olulises asjas suutnud tuvastada dopingu tarvitamisele kallutamise," sõnas ta.