Kohtumisel peatuti pikemalt ka seadusraamistiku võimalustel dopinguvastase võitluse tõhustamisel ning olemasoleva regulatsiooni kitsaskohti.

“Jõudsime ühisele arusaamisele, et on vaja leppida kokku, mis on doping, ja seda laiemalt kui praeguses käsitluses ainult ravimid. Meie eesmärk on senisest enam pöörata tähelepanu ühelt poolt puhta spordi väärtuste propageerimisele, tõhusale ennetustööle ning teisalt on ka vajadus üle vaadata regulatsioon dopingu valmistamise, vahendamise ja selle kasutamisele kallutamise osas. Tõhus võitlus dopingu vastases võitluses tippspordis nõuab eelkõige tihedat koostööd riigi, SA Eesti Antidopingu, rahvusvahelise võrgustiku ja spordiorganisatsioonide vahel,” kinnitas Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn pressiteate vahendusel.

Justiitsministeeriumiga lepiti kohtumisel kokku, et eelseisva paari kuu jooksul hinnatakse ühiselt olemasolevat regulatsiooni, et jõuda järeldusele, mis on Eesti õigusruumis kõige parem lahendus.

Riik on dopinguga seotud ohte juba varem teadvustanud ja ka vajalikke samme astunud. Viimaste aastatega on Kultuuriministeerium mitmekordselt suurendanud tegevustoetust SA-le Eesti Antidoping – kui 2015. aastal oli toetus 30 000 eurot, siis selleks aastaks on see tõusnud 187 000 euroni. Tänu Põhjamaadest saadud kogemustele on riik teadvustanud ka vajadust dopinguvastast võitlust ja ennetustegevust veelgi jõulisemaks muuta. Kultuuriministeerium tegi eelmisel aastal EAD asutajale Eesti Olümpiakomiteele (EOK) ettepaneku seda asutust reformida tuues sinna kokku kõik spordieetika küsimused, eelkõige kokkuleppemängude vastase võitluse, millest võidab ka võitlus dopingu tarvitamise vastu. Juba varem on kinnitatud vajadust tõsta uurimisvõimekust, teha koolitusi ning muid ennetavaid tegevusi, et tippspordis pettuse teele ei mindaks.