Esimene kord süüdistati Šmigun-Vähit dopingu kasutamises 2002. aastal Salt Lake City olümpia eel, ent toonagi selgus lõpuks, et eestlanna oli puhas.

Kui täna tagasi vaatad, siis kuidas sellised süüdistused tekivad? See oli sul juba teine kord närvesööv aeg üle elada.

Kui ma oskaksin sellele vastata. Vahel mõtlen: miks peab just minu elu olema selline, nagu ta on? Aga ju siis peab olema. On ju hullemaid asju, mis võib elus olla. Mida vanemaks saan, seda rohkem vaatan teise pilguga. Oleks ju veel hullem, kui kellelgi peres oleks tervisehäda. Tihti sisendan endale, et olen nagu kuldkala. Asjad juhtuvad, aga ma ujun edasi, ei süvene sellesse ega lase endale ligi, sest tean, et õiglus pääseb võidule ja aeg parandab haavad ning kõik möödub. Mul on väga hea meel, et rahvusvaheline olümpiakomitee ütles oma lõpliku sõna ja see kinnitas minu varasemaid sõnu. Mul ei ole midagi rohkem lisada.