Mati Alaver mõisteti 14. novembril süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises ning teda karistati aastase tingimisi vangistusega pooleteiseaastase katseajaga. Reedel täitus võimaliku edasikaebamise tähtaeg ning pärast seda on tavaliselt võimalik ka ajakirjandusel toimikuga tutvuda. Seekord aga kohus seda võimalust ei andnud.

Avaldame täismahus kohtu poolt tulnud põhjenduse.

„Kohus otsis pikalt võimalusi, et tutvustada ajakirjanikele M. Alaveri kriminaalasja toimikut, mille kohtulik menetlus oli kinnine. Kuid sellist võimalust seadusega vastuollu minemata siiski ei leitud.

Kaitsja esitas taotluse avaldada kohtulahendi avalikustamisel ja selle jõustumisel ainult kohtuotsuse sissejuhatuse ja resolutiivosa. Kohus, olles toimikuga tutvunud, pidas taotlust põhjendatuks ja otsustas taotluse rahuldada, sest KrMS § 4081 lg 3 kohaselt kohustub kohus mitte avaldama kohtulahendi põhiosa, kui see sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Siinkohal peab kohus silmas eelkõige tunnistajate (mitte niivõrd süüdistatava) detailselt välja toodud delikaatseid terviseandmeid. Kõik kõnealused isikud on selgelt avaldanud tahet piirata nende isikuandmete ja nendega seotud asjaolude avalikustamist seonduvalt antud kriminaalasjas tehtud lahendiga. Kohtu hinnangul võimaldab toimikus sisalduv info isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on kustutatud või asendatud initsiaalide või tähemärgiga.

Lisaks eeltoodule on oluline arvestada ka asjaoluga, et selle kriminaalasja puhul on tegemist kriminaalmenetlusega, mis omab otsest puutumust Austria Vabariigis toimuva kriminaalmenetluse ja selle raames kogutud tõenditega. Eesti Vabariigis kõnesolevas asjas toimunud kriminaalmenetluse raames kogutud tõendid on olulisemas tõenduslikus osas kogutud just Austria Vabariigis läbiviidavas kriminaalmenetluses. See menetlus on alles kohtueelse menetluse staadiumis ning tuvastatud faktilised asjaolud ja nendega seotud tõendid, mis on rahvusvahelise õigusabi palve korras edastatud ka Eesti Vabariigi õiguskaitseorganitele, on senini avalikustamata ja neid pole uuritud kohtumenetluses. On ilmne, et nende asjaolude kajastamine avalikustatavas kohtulahendis loob olukorra, kus Austria Vabariigis veel kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja tõendeid hakatakse Eesti Vabariigis avalikult aktiivselt käsitlema meedias ning need jõuavad ka rahvusvahelisele tasandile. Sellise olukorra loomine kujutaks endast õigusemõistmise üldtunnustatud põhimõtete eiramist ja kohtumenetluse, aga samuti avaliku arvamuse mõjutamist, kohtule esitamata ja kontrollimata tõendite avalikustamist.

Kohus saab väga hästi aru suurest avalikust huvist, mis antud kriminaalasja vastu on, kuid eelkõige on kohtul kohustus täitsa seadust."