Prežtiisset Egebergi auhinda on Norras välja jagatud alates 1919. aastast. Auhind määratakse sportlasele, kes on näidanud silmapaistvad tulemusi vähemalt kahel erineval spordialal ning olnud ühtlasi eeskujulik sportlane, kes edendab spordi põhiväärtusi.

Tulemuste osas pole Johaugiga probleeme. 2019. aastal tuli ta Seefeldis toimunud suusatamise MM-il kolmekordseks maailmameistriks. Lisaks triumfeeris ta mullu suvel Norra kergejõustiku meistrivõistlustel naiste 10 000 meetri jooksus. Probleemiks on tema dopingukaristus.

Teatavasti jäi Johaug 2016. aastal vahele anaboolse steroidi kasutamisega ning talle määrati lõpuks 18 kuu pikkune võistluskeeld. Johaug ise väitis, et keelatud aine sattus tema organismi tahtmatult: ta kasutas üht huulekreemi teadmata, et seal leidub dopingut.

Norra kanal TV2 kirjutas sel nädalal, et Norra suusaliit esitas Johaugi tänavuse aasta kandidaatide sekka.

Suusaeksperdi Petter Skinstadi sõnul on Johaugi nomineerimine igati reeglitepärane. "Minu jaoks on 100% selge, et ta on nomineeritud. Kui ei usutaks, et ta tarbis dopingut kogemata ning et ta sai kasu sellest, oleks olukord hoopis teine. Sellisel juhul ei tuleks see kõne allagi. Kui Johaug usub, et see kõik juhtus kogemata ning on tõestatud, et ta sellest enam kasu ei saa, siis nii on."

"Kui ta nüüd auhinda ei saa, siis millalgi ikka," jätkas Skinstad. "Temast selgemat kandidaati sellele lihtsalt pole."

"Ma usun, et ta väärib Egebergi auhinda," lisas endine profirattur Mads Kaggestad.

Advokaat ja dopinguekspert Robin McKenzie-Robinson norralaste arvamusega ei nõustu. "Peaks olema ütlematagi selge, et ei saa tunnustada dopingupatust sellise auhinnaga, kui kriteeriumite hulka ei kuulu ainult head tulemused spordimaailmas."