"Ma sündisin Magadanis. 1937. aastal saadeti minu represseeritud vanaisa sinna. Mis põhjustel ta vangilaagrisse saadeti, pole siiamaani avalikustatud," rääkis Välbe intervjuus Sport-Ekspressile. "Ta oli sõjaväeatašee. Minu vanaema, kes minu vanaisaga toona veel abielus polnud, tuli Leningradist oblastist tema juurde mõned kuud hiljem."

"Ta leidis oma mehe lõpuks 500 kilomeetrit linnast eemal. Kogu elu vangilaagris oli väga raske," jätkas Välbe. "Ühel hetkel raius mu vanaisa endal käe otsast, sest ta ei suutnud enam tööd ehk maad kaevata. Igikelts oli maas. Seejärel saadeti mu vanaisa teise Magadani laagrisse, kus ta pandi aga varustusejuhiks."

Välbe vanaema, kes pidi laagris kokana töötama, jäi aga esialgu veel esimesse laagrisse. "Ühel hetkel kõrvetas ta oma käe pudru sees ära ning siis saadeti ka tema teise laagrisse, sedapuhku haiglasse."

"Talvel oli kodus väga külm," meenutas Välbe enda lapsepõlve Magadanis. "Isegi prussakad surid ahju peal ära. Tuul puhus nii hullusti läbi, et isegi akna ääres olnud laud oli jääs. Paljud elasid sellistes oludes. Suvel sõime nii palju, kui vanaisal kala püüda õnnestus."

Praegu Venemaa suusaliidu juhina töötav Välbe tuli särava karjääri jooksul murdmaasuusatamises kolmekordseks olümpiavõitjaks ja 14-kordseks maailmameistriks.