FIS-i mure: murdmasuusatamine läheb koroonaviiruse tõttu 20 aastat ajas tagasi

 (43)
Keegi ei tea, millal suusastaarid eesotsas Aleksander Bolšunovi (keskel), Johannes Hostflot Klaebo (vasakul) ja Emil Iverseniga taas võistlusrajale pääsevad.
Keegi ei tea, millal suusastaarid eesotsas Aleksander Bolšunovi (keskel), Johannes Hostflot Klaebo (vasakul) ja Emil Iverseniga taas võistlusrajale pääsevad.Foto: TERJE PEDERSEN, AFP/Scanpix

Rahvusvahelise Suusaliidu FIS-i murdmaasuusatamise alajuht Perre Mignerey näeb ala tulevikku mustades toonides. Seda loomulikult koroonaviiruse leviku tõttu.

„Peame edaspidi olema väga paindlikud. Praegu me ju ei tea, mis reegleid peame järgima. Viimasel hetkel etappide tühistamine läheb väga kallikms maksma. Nii läks juba Oslos,“ rääkis Mignerey Norra väljaandele VG.

Murdmaasuusatamise alakomitee arutab tulevikku maikuus. „Kõige optimistlikum variant on lühendatud võistluskalender,“ teatas ta tulevase hooaja kohta.

Mignerey sõnul on tuleviku osas mitmeid küsimärke, kuna keegi ei tea, millal reisipiirangud tühistatakse ja kas uude riiki saabumise järel on ka edaspidi kohustuslik karantiin. Ühe variandina on laual meeste ja naiste võistluste eraldi korraldamine, kuna nii satuks korraga ühte kohta vähem inimesi. Kaalutakse ka taustajõudude vähendamist. Muuhulgas tuleb ka järgmise hooaja suusavõistlused pidada võib olla tühjade tribüünide ees.

Suusatajad loodavad, et järgmisel talvel õnnestub siiski läbi viia paar MK-etappi. „See aitaks sportlasi motiveerida ning olulised on ka teleülekanded,“ lisas Mignerey, kelle sõnul läheb murdmaasuusatamine niimoodi 20 aastat ajas tagasi. „Esmatähtis on sportlaste kaitsmine. Nende arv peab jääma samaks. Kärpida tuleb taustatiime ning vähendada kulutusi suuskade ettevalmistamisele.“

Väidetavalt on kahtluse all isegi 2021. aasta veebruaris ja märtsis toimuvad Oberstdorfi maailmameistrivõistlused.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!