DOPINGUSKANDAALI VAHEKOKKUVÕTE | Mida me praeguseks teame ja mis on veel segane?

 (56)
Karel Tammjärv
Karel TammjärvFoto: Madis Veltman

27. veebruaril Seefeldi MM-i ajal lahvatanud dopinguskandaalis on veel mitmeid lahtisi otsi, aga ka palju infot. Delfi teeb väikse vahekokkuvõtte ja aitab lugejatel faktide rägastikus orienteeruda.

Mis on juhtunud?


* 27. veebruaril toimus Saksamaa ja Austria võimude koostöös operatsioon "Aadrilaskmine", mille käigus arreteeriti üheksa inimest, nende seas viis Seefeldi MM-il osalenud suusatajat: Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu, kasahh Aleksei Poltoranin ning austerlased Dominik Baldauf ja Max Hauke. Samal ajal võeti Saksamaal kinni Erfurtis tegutsenud spordiarst Mark Schmidt ja tema seni nimetamata kaastöötaja (teda on nimetatud kui Sven M.). Reidi käigus võeti kaasa 40 verekotti ja dopinguprotseduurideks vajalik aparatuur. Politsei üritab endiselt tuvastada, kellele neis kottides olev veri kuulus.

Seotud lood:

* 28. veebruaril lekkis internetti video Max Hauke kinnipidamisest, kellel oli politseinike saabudes veel nõel veenis, tehes parasjagu endale vereülekannet. Video lekitanud politseinik eemaldati oma ametist.

* 28. veebruari õhtul vabastati Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu Innsbrucki politseijaoskonnast ning nad toimetati tagasi Seefeldi jaoskonna ette, kust nad neid oodanud ajakirjanike eest põgenesid. Järgmisel päeval andis Seefeldis pressikonverentsi Tammjärv, kes rääkis, et sai dopingutohtri kontakti 2016. aastal Mati Alaverilt. Andreas Veerpalu oli isa Andrus Veerpalu abiga selleks hetkeks juba Seefeldist lahkunud. Andrus pöördus veel samal päeval Seefeldi tagasi, kuid teda Kasahstani koondise hotelli ees oodanud ajakirjanikega ta suhelda ei soovinud.

Dopingukahtlustavad saabuvad Seefeldi politseijaoskonna juurde Foto: Andres Putting
Anti Saarepuu ja Karel Tammjärv pressikonverentsil Seefeldis Foto: Andres Putting

* Operatsioonis "Aadrilaskmine" mängis esialgu vilepuhuja rolli Austria murdmaasuusataja Johannes Dürr, kes rääkis jaanuaris selles dokumentaalfilmi "Salajane doping: kulla ahnus - tee dopingulõksu" vändanud ARD ajakirjanikele üksikasjalikult, kuidas kulges tema teekond keelatud aineteni ning et temagi peal tegi veredopinguga seotud protseduure doktor Mark Schmidt.

* 1. märtsil andis suusatreener ja -mänedžer Mati Alaver Eesti Rahvusringhäälingule pika intervjuu, milles tunnistas, et tema ainus süü oli Karel Tammjärvele doktor Schmidti kontakti vahendamine. "See oli mu elu suurim viga, mida ma siiralt kahetsen," ütles ta. Küsimusele, kas Tammjärv oli ainus, kellele ta vastava kontakti jagas, vastas Alaver: "Karel on praktiliselt ainus."

* 1. märtsil tunnistas politseile veredopingu kasutamise üles jalgrattur Stefan Denifl. Sellega said kinnitust kahtlused, et dopinguarstil Mark Schmidtil oli kliente ka teistelt spordialadelt.

Loe veel

* 2. märtsil ilmus ERR-is Angela Veerpalu e-maili aadressilt saadetud Andreas Veerpalu avaldus, milles ta tunnistas oma süüd antidopingureeglite rikkumises. "Olen andnud selgitused politseile ja neile ausalt juhtunu ära rääkinud. Ma ei soovi ajakirjandusega suhelda." Samal päeval rääkis Angela TV3-le antud intervjuus, et "Andreas astub ka kaamerate ette". Seda pole tänaseni juhtunud. Andruse asukohast polnud tal aimu, sest mees polnud veel koju jõudnud.

* 3. märtsil astus Austria politsei uksest sisse ka Austria jalgrattur Georg Preidler, kes rääkis, et lasi vere välja võtta, aga ei pannud seda kunagi tagasi.

* 5. märtsil tuli teade, et vilepuhuja Johannes Dürr on vahistatud ja üle kuulatud ning teda kahtlustatakse spordipettuses ja/või Austria antidopingu koodeksi rikkumises. Hiljem rääkis austerlane meediale, et kasutas tegelikult veredopingut kuni 2018. aasta lõpuni.

* Samal päeval ütles Aleksei Poltoranin Kasahstani meediale, et pole kunagi dopingut tarvitanud. Politseinikud olevat temalt süüdistuse välja pressinud ning ta rääkis neile "ükskõik mida, et mitte vanglasse sattuda".

* 5. märtsil kogunes Eesti olümpiakomitee täitevkomitee, kus otsustati tega EOK täiskogule ettepanek vabastada Mati Alaver EOK täitevkomitee liikme kohalt ning tema ja Andrrus Veerpalu ka EOK liikme staatusest. Lisaks antakse EOK treenerite kutsekomisjonile suunis mõlemalt mehelt treenerikutse äravõtmiseks. Samuti võetakse neilt ära teenetemärk.

EOK Täitevkomitee koosolek Foto: Priit Simson


* 5. märtsi hilisõhtul tuli ülestunnistusega välja kolmas Eesti suusataja Algo Kärp, kes ütles samuti, et alustas veredopinguga 2016. aastal ja sai Schmidti kontakti Mati Alaverilt. Kumbki, ei Tammjärv ega Kärp, ei ole suutnud üheski seni avaldatud intervjuus meenutada, kuidas vestlus Alaveriga enne saatusliku kontakti jagamist välja nägi.

Algo Kärp Pyeongchangi olümpial. Foto: Madis Veltman

Põhiküsimused: mida me veel ei tea?


* Kuidas sai Mati Alaver tuttavaks kurikuulsa dopinguarstiga?

* Milline oli Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu seos Andrease dopingutarvitamisega?

* Milline versioon Poltoranini ülestunnistusest vastab tõele? Kui see, et ta samuti Mark Schmidti teenuseid kasutas, siis milline roll on tema dopingu tarvitamisel Alaveril ja Andrus Veerpalul?

* Kas mõni Eesti sportlane on veel veredopinguskandaaliga seotud? Millistest riikidest veel dopingupatuseid välja ilmub?

* Mis mängu mängib Johannes Dürr? Miks aitas ta ajakirjanikke ja politseid, kuigi kasutas veel isegi 2018. aasta lõpuni veredopingut?

* Kellele kuuluvad 40 Erfurtist Schmidti valdustes konfiskeeritud verekotti? Austria meedia teatel võib enne nende tulemuste avalikuks saamist arreteerimisi veel tulla.

* Kust said Austria suusatajad Baldauf ja Hauke Schmidti konktakti? Meeste endi sõnul Dürrilt, viimane lükkab selle väite aga tagasi.

* Mis saab edasi dopingutarvitamist tunnistanud sportlastest ning kas, kes ja kus alustab uurimist dopinguarsti kontakti jagamist Mati Alaveri suhtes? Eesti Riigiprokuratuur on öelnud, et suhtleb aktiivselt rahvusvaheliste koostööparnteritega Austrias, et välja selgitada, millises mahus seal kriminaalmenetlus käimas on ning kas selle käigus uuritakse ka dopingule kallutamist või on vajalik eraldi menetluse alustamine Eestis.

Kõigile neile ja veel paljudele küsimustele toob ilmselt selguse politseiuurimine. Aeg näitab, kas ja kui palju sellest jooksvalt või lõpuks ka avalikkusele teada antakse.