DELFI SOOMES: Poltoranin: juba ammu olen unistanud elust Otepää suguses väikelinnas

 (10)

Mati Alaveri ja Andrus Veerapalu hoolealune Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranin, et rihib koos heade abilistega olümpiavõitu. Samuti kiidab ta Otepää elu.

Aleksei, teist aastat treenivad sind Andrus Veerpalu ja Mati Alaver. Kuidas koostöö on seni laabunud? Kas oled rahul?

Koostöö sujub hästi, tegu on ju professionaalidega suure algustähega. Andrus ja Mati mõlemad väga kogenud asjatundjad, kes samas üksteist täiendavad ja üheskoos mind aitavad. Mulle me koostöö meeldib. On selge, et koos liigume edasi.

Kuidas sa üldse leidsid nad? Kuidas te kokku saite?

Matiga hakkasid mu Kasahhi treenerid suhtlema umbes kolm aastat tagasi 2012. -2013. aasta hooajal, kui toimus suusatamise MM Val di Fiemmes. Aga alles pärast Sotši olümpiat soovitas mu toonane isiklik juhendaja, et Mati osaleks minu treenimisel. Saime toona aru, et midagi on vaja ette võtta, et ma sportlasena edasi areneksin. Toona oli selge, et mingeid asju olime me Kasahstanis minu ettevalmistuses valesti teinud. Mati, kui kuulis ettepanekust, võttis paar nädalat mõtlemisaega ja andis siis positiivse vastuse.

Kas täpsustaksid, millega tegeleb teie tiimis Mati Alaver ja millega Andrus Veerpalu?

No Mati on meie tiimi pealik – temal on väga rohkelt infot kõige kohta, temaga konsulteerime me kõiges. Andrus on inimene, kes on võtnud minuga seoses endale väga palju kohustusi – ta on ühelt poolt nagu sparringpartner nii suvisel kui talvisel treeningperioodil, ta on mu peamine treeningpartner - kõik trennid teeme me põhimõtteliselt koos. Teisalt on ta ka mu suuskade testija ja hooldaja.

Seotud lood:

Mis seal salata, Andrus ja Mati mõlemad on mulle suurepärased sõbrad. Muide, nad aitasid mind tublisti kolimisel Otepääle, aitasid lastele lasteaia kohti leida – aitasid meil elu Eestis sisse seada ja igapäevaseid olmeprobleeme lahendada.

Räägi pisut lähemalt pere Otepääle elama asumisest. Kuidas olete eluga seal harjunud?

Elada on Otepääl väga hea. Mulle meeldib elu sellises väikeasulas - olen sellest kogu unistanud, et saan elada vaikses kohakeses, kus kõik on käe-jala juures. Et treenimiseks pole vaja kuhugi kaugele sõita või lennata, vaid saada otse kodust rajale minna. Ida-Kasahstanist (kust on Poltoranin pärit) on ainuüksi lennud Euroopasse võistlustele ja treeningkeskustesse väga pikad ja kurnavad, lisaks on ajavahe Euroopaga 4-5 tundi. See oligi peamine põhjus, miks me Otepääle kolisime – et olla kõigi sporditegemistega seotud sündmuste keskel.

Nagu ma aru saan, su lapsed juba käivad Otepääl lasteaias, korter kesklinnas on sisse seatud, elu on korraldatud?

Ja-jaa, elu on korraldatud, lapsed käivad Eesti lasteaias. Järgmisel sügisel läheb vanem poeg Otepääl kooli. Praegu tegelemegi temaga eesti keele õppimisega – kodus natuke, lasteaias ja eks tal on tekkinud juba ka kohalikke sõpru. Käib suusatrennis. Jaanuarist viime poisi juba spetsiaalse keeleõpetaja juurde. Loodame, et ta saab keele hästi selgeks. Otepääl ju pole vene koole.

Õnneks lapsed õpivad keeli kiiresti.

Jah, seda küll, me noorem tütar, kes pole veel kolmenegi, räägib juba päris hästi eesti keelt.

Viimane küsimus algava hooaja kohta – millised on su eesmärgid selleks hooajaks, millised tulevikuks?

Kuna sel hooajal suurvõistlusi pole, tahaks esineda läbi hooaja stabiilselt heal tasemel MK-etappidel. Sel hooajal on põhiline, saaksime parandatud vigu, mida me tegime möödunud hooajal. Mullu töötasime me koos Mati ja Andrusega esimest aastat, vead olid paratamatud. Nüüd tuleb need kõrvaldada.

Tulevikus tahaks aga võita tiitli MMil ning, loomulikult, kõige kõrgem siht võita kuldmedal 2018. aasta taliolümpialt.

Loodetavasti kõik su plaanid õnnestuvad ning eesmärgid saavad täidetud.

Suur aitäh! (ütleb Poltoranin puhtas eesti keeles)