Juhtivprokurör Kai Gräber toonitas uurimist juhtiva ja 20. märtsil kümnendat tegutsemisaastat tähistanud prokuratuuri München I pressikonverentsil, et operatsioon „Aadrilaskmine” ei ole kaugeltki lõppenud.

Peamine süüdistatav, dopinguarst Mark Schmidt Erfurtist, on vahepeal üle kuulatud. Kuna menetlus alles käib, siis ei soovinud Gräber Schmidti ütlustest täpsemalt rääkida, samuti mitte sellest, milliseid sportlasi uurimine konkreetselt puudutab või millistest riikidest nad pärit on. Andmeid olevat aga äärmiselt palju ja kõik need tuleb üle kontrollida.

Gräberi kinnitusel on uurimise all ka inimesi, kes seni sellest midagi ei tea. Uurimise käigus on praeguseks tuvastatud, et veredopingut on kasutanud 21 sportlast kaheksast Euroopa riigist ja ajavahemik ulatub 2011. aasta lõpust kuni Seefeldi maailmameistrivõistlusteni. Kogu kaasus puudutab viit erinevat spordiala: kolme tali- ja kahte suveala. Juba varasemalt on teada murdmaasuusatamine ja jalgrattasõit.

Kokku on aset leidnud kolmekohaline arv sportlastelt vere võtmisi ja kehasse tagasi juhtimisi. Need vereülekanded on toimunud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Rootsis, Soomes, Eestis, Horvaatias, Sloveenias, aga ka Lõuna-Koreas ja Hawaiil, sõnas Gräber. Kokku puudutavad veredopingu juhtumid viit spordiala, neist kolm on talispordialad. Hawaii viitab ühtlasi sellele, et patustanud sportlaste seas on ka triatleedid, sest märgiti, et tegu oli sealse iga-aastase üritusega, milleks on kõigi eelduste kohaselt Hawaii Ironman.

Esmaspäeval peeti Erfurtis kinni ka viies võrgustikku kuuluv kahtlusalune, kes praegu viibib eeluurimisvanglas. Sellele viiendale isikule, kellel pole ka meditsiinilist haridust, pannakse süüks verekottide transportimist ja võimalik, et ka vereülekannete läbiviimist.

Kogu operatsiooni käivitas Austria suusasportlane Johannes Dürr intervjuuga Saksa rahvusringhäälingule ARD. Ka Dürr peeti lühiajaliselt kinni. Ta rääkis põhjalikult rahvusvahelisest dopingupraktikast, mis viis kokku üheksa kahtlusaluse vahistamiseni, nende seas oli ka viis sportlast.

Prokuratuuri sõnul läks sportlase jaoks üks hooaeg veredopingut maksma 4000 - 12 000 eurot. Samuti ollakse optimistlikud, et leitud verekottide sisu suudetakse DNA-testide abil konkreetsete sportlastega siduda.

Liitu