Pärast Seefeldi MM-il puhkenud rahvusvahelist dopinguskandaali on hakanud ilmnema asjaolusid, mis lubavad kahelda selles, et Eesti suusatajad alustasid keelatud vahendite tarvitamist alles 2016. aastal, nagu on kinnitanud Mati Alaveri hoolealused Karel Tammjärv ja Algo Kärp.

Alaveri kunagine õpilane Piret Niglas pihtis Eesti Ekspressis, kuidas teda tabasid 1987. aastal pärast veeni kaudu tehtud süsti tõsised maksaprobleemid. Mis aineid talle täpselt süstiti, ei tea Niglas siiani. Peale selle eksperimenteeriti tol ajal veel uurimisjärgus olnud neotooniga. Seda ravimit kasutatakse südamepuudulikkuse korral.

Oma huvitav lugu on rääkida ka Jüri Aigrol. 1992. aastal enne Albertville’i olümpiat oli ta kahevõistlejate sponsor ja abimees. „Aitasin sel ajal oma sõpra Arne Sirelit (teenekas suusataja, kes toona oli suusahüppajate ja kahevõistlejate peatreener – M. R.) ja Eesti kahevõistlejaid,” sõnas Aigro.

Enne olümpiat laagerdasid nii kahevõistlejad kui ka murdmaasuusatajad Šveitsis Sankt Moritzis. Aigro sõitis bussiga Šveitsi, lastiks ka meie laskesuusatajate varustus. Muu hulgas paluti tal toimetada suusatajatele üks pruuni ümbrikku pakitud komps, mille andis talle üle toonane EOK president Arnold Green.