Teadupoolest tuli Šmigun-Vähi Torino olümpial antud proovi järeltestimisel välja "halb analüütiline leid", millest sportlane ise avalikkust 2014. aasta alguses teatas. Sellest ajast saati valitses aga igal rindel vaikus: suud ei paotanud ei eestlanna ise, ROK, WADA ega ka spordi arbitraažikohus CAS.

CASi reglemendi kohaselt on dopingujuhtumite puhul kohtuprotsess ülimalt salajane ning sportlase võidu korral ei tulegi need tavapäraselt avalikuks - avalikustamise jaoks peab olemas olema kõigi osapoolte nõusolek. Kui seni on arvatud, et puudunud on just Šmigun-Vähi nõusolek, kuna seda on soovinud tema advokaadid, siis Butler toob välja ka alternatiivse teooria, mille kohaselt võis asja salastada hoopis ROK.

"Esialgsete kuulujuttude kohaselt oli asi nii, et Šmigun-Vähi juristide tiim ei lubanud asja avalikustada. Nüüd on pinnale kerkinud teine võimalik teooria, mille kohaselt pakutakse välja, et seda palus hoopis ROK, kuna antud juhtum kukkus mõne protseduurilise detaili tõttu läbi ning nad ei taha, et sellest pretsedent saaks," kirjutab Butler, rõhutades, et tegu on puhtalt spekulatsiooniga.

"Igatahes ei ole kogu saaga lõpplahendus kooskõlas läbipaistvuse printsiibiga, mida nad kõvasti taotlevad. Ma ei taha kõlada nagu mõni loengut pidav lapsevanem või õpetaja, aga ausus tuleb üldiselt dopingujuhtumite puhul kasuks."