AJAJOON | Süüdi mõistetud Mati Alaveri suur tõus ja karm langus. Medalivõitudele järgnesid dopinguskandaalid ja mustad varjud minevikust

 (29)
Pressikonverents
Mati Alaver 2011. aasta dopinguskandaali ajal meediale selgitusi jagamas.Foto: Andres Putting

Mati Alaver on Eesti suusatamise nägu olnud aastakümneid. Ta on olnud suurte võitude peaarhitekt, kuid nüüd on temast saanud mees, kes mõisteti süüdi Eesti suusatajate dopingu tarvitamisele kallutamises.

Mati Alaveri treenerikarjääri algus:


Aastatel 1981-1992 Alaver töötas Eesti naissuusatajate koondise peatreenerina. Selles ametis alustas ta juba 27-aastaselt. Tagantjärgi on räägitud, et Alaver katsetas juba toona keelatud ainetega ning ühe positiivse dopinguproovi suutis ta väidetavalt juba siis kinni mätsida. Sel kevadel rääkis tema endine õpilane Piret Niglas, et Alaveri juhtimisel süstiti talle ning teistele koondislastele tundmatu toimega aineid ja neid kasutati spordimeditsiiniliste inimkatsete tegemiseks.

Piret Niglas rääkis sel kevadel, et Mati Alaver katsetas dopinguga juba 1980-ndatel. Foto: Tiit Blaat
Seotud lood:

Kui nimetatud perioodi suuri võite ei jäänud, siis töö oli piisavalt tulemuslik, et Alaver tõusis 1992. aastal Eesti meestekoondise peatreeneriks. Selles ametis püsis ta 2011. aastani.

Esimeseks märkimisväärsemaks kordaminekuks oli Andrus Veerpalu 21. koht 1992. aasta Albertville'i olümpiamängude 10 km klassikasõidus.

Järgnevad aastad olid Eesti suusatamises keerulised ning hiljem on ajaleheveergudel meenutatud, kuidas Veerpalu laenas Alaverilt raha, et perele süüa osta.

Alaveri ja Eesti meessuusatajate suur tõus sai alguse hooajal 1997/98. Hooaja tipuks oli 10 km klassikasõit Nagano olümpiamängudel. Jaak Mae sai toona kuuenda ning Veerpalu kaheksanda koha.

Järgnesid Alaveri hoolealuste suured medalivõidud:

  • 1999. aastal võitis Andrus Veerpalu Ramsau MM-il 50 km klassikasõidus hõbemedali
  • 2001. aastal võitis Andrus Veerpalu Lahti MM-il 30 km klassikasõidus kuldmedali.
  • 2002. aastal võitis Andrus Veerpalu Salt Lake City olümpiamängudel kuld- ja hõbemedali. Seda vastavalt 15 ja 50 km klassikasõitudes. Lisaks sai Jaak Mae 15 km klassikadistansil kaela pronksmedali. Kodumaale naastes võeti vastu kolme suurt sangarit. Veerpalu ja Mae kõrval oli püünel ka medalivõitude arhitekt Alaver.
  • 2003. aastal võitis Jaak Mae hõbemedali Val di Fiemme MM-il 15 km klassikasõidus.
  • 2006. aastal võitis Andrus Veerpalu kuldmedali Torino olümpiamängudel 15 km klassikasõidus.
  • 2009. aastal võitis Andrus Veerpalu kuldmedali Libereci MM-il 15 km klassikasõidus.

    Mati Alaveri juhendamisel tõusis Andrus Veerpalu 2001. aastal esimese eestlasena suusatamises maailmameistriks. FOTO: RAIGO PAJULA


Veerpalu karjääri suureks finaaliks oli planeeritud 2011. aasta Holmenkolleni MM-i 15 km klassikasõit. Seal vanameister enam starti ei jõudnud, kuna eelnevalt oli ta dopinguküttidele andud positiivse dopinguproovi. Proov näitas kasvuhormooni tarvitamist.

Kuidas toonane skandaal kulges?


14. veebruar 2011 - Rahvusvaheline Antidopinguagentuur WADA tuvastab Andrus Veerpalu A-dopinguproovist lubatud normist kõrgema kasvuhormooni taseme.

23. veebruar 2011 - A-proovi ja B-proovi avamiste vahelisel perioodil teatab Andrus Veerpalu, et ei osale tervislikel põhjustel peatselt algaval suusa MM-il ning lõpetab oma sportlaskarjääri.

6. aprill 2011 - Avatakse Veerpalu B-proov, mis osutub samuti positiivseks.

7. aprill 2011 - Eesti Suusaliit korraldab pressikonverentsi, kus kinnitatakse, et Veerpalu on andnud positiivse dopinguproovi. Veerpalu ise sõnab, et pole keelatud aineid tarbinud. "Tahan kinnitada kõigi teie ees, et ma pole keelatud ainet tarvitanud. Nii võistlusvälised kui võistlustel saavutatud võidud ja head tulemused on saavutatud suure ja visa tööga," lausub Veerpalu toona.

23. august 2011 - FIS-i kolleegium langetab otsuse, millega mõistetakse Veerpalu dopingu tarvitamises süüdi. Talle määratakse kolmeaastane võistluskeeld. Veerpalu otsustab otsuse edasi kaevata Rahvusvahelises Spordiarbitraažis (CAS). „Kuna paneel jättis meie meeskonna esitatud argumendid ja teadlaste tehtud analüüsi suures osas hindamata, siis kavatseme otsuse kindlasti edasi kaevata. Üks sportlane on praegu selle suhteliselt uudse testi rahvusvahelises spordiarbitraažis vaidlustanud. Me läheme sama teed, et tõestada oma süütust. Ei ole mingit mõtet jääda poolele teele pidama, kui oled veendunud oma käitumise õigsuses,“ sõnab Veerpalu.

11. juuni 2012 - Algab Rahvusvahelises Spordiarbitraaži Kohtus juhtumi käsitlemine kaebuse ärakuulamisega. Ühtlasi algab CAS-i otsuse tegemise edasi lükkamine. Lõplik otsus tehakse teatavaks 2013. aasta 26. märtsil.

2011. aastal lahvatanud dopinguskandaalist tuli Andrus Veerpalu välja õige mehena. Foto: Tanel Meos

23. märts 2013 - (CAS) kinnitab, et mõistis Andrus Veerpalu dopingusaagas õigeks, kuna kasvuhormooni testis esineb protseduurilisi vigu. Samas tunnistatakse, et tõendid viitasid Veerpalu puhul dopingu tarvitamisele. "Kokkuvõttes märkis paneel, et selle juhtumi puhul oli palju faktoreid, mis kaldusid osundama, et Andrus Veerpalu tegelikult manustas kehavälist kasvuhormooni, aga FIS-i Antidopingu reegleid ei või tema puhul apellatsiooni järel enam rakendada protseduuriliste vigade tõttu, mis leiti piirmäärasid puudutavate WADA uuringute statistilises pooles. Seetõttu kuulutas paneel FIS-i dopingupaneeli poolt määratud võistluskeelu kehtetuks," seisab CAS-i pressiteates.

26. veebruar 2014 - "Rahvusvaheline spordikohus (CAS) ütles Veerpalu-juhtumis, et peame hGH-testi ja selle piirmäärasid põhjalikumalt tõestama. See töö on nüüd tehtud kahe sõltumatu, teineteisest eraldi tegutsenud töögrupi poolt. Need mõlemad jõudsid väga samalaadsele tulemusele, mis omakorda on väga lähedane piirmääradele, mida WADA kasutas Veerpalu-juhtumi puhul (Veerpalu proovide näidud olid A-proovil 2.62 ja 3.07, B-proovil 2.73 ja 2.00. Vanad piirmäärad olid 1.81 ja 1.68, uued on 1.81 ja 1.87 – toim)," vahendab Õhtuleht toona WADA tegevjuhi David Howmani sõnu 5. veebruaril Sotši taliolümpial antud pressikonverentsil.

Kuna selles skandaalis jäi Veerpalu õigeks, siis jätkus ka Alaveri karjäär:


2014. aastal sai Alaverist Kasahstani suusaässa Aleksei Poltoranini treener. Alaveri käe all Poltoranin ühtegi tiitlivõistluste medalit ei võitnud, kuid antud perioodi jooksul võitis suusaäss koguni kuus MK-etappi.

Kasahstani koondise juures tegid Andrus Veerpalu ja Mati Alaver koostööd. Foto: Rauno Volmar

Alaver ei jäänud kaugeks ka Eesti suusatamise jaoks ning 2015. aastal loodi tema eestvedamisel Team Haanja. Ametlikult ajasid asju teised mehed, kuid tagalas tõmbas niite just Alaver. Lõpuks läks Team Haanja ja Eesti Suusaliidu vastasseis päris tuliseks. Vaieldi peamiselt raha üle.

Mida aeg edasi, siis seda enam unustas rahvas ka 2011. aasta skandaali ning Alaver käis veel eelmisel talvel välja mõtte, et Eesti suusakoondise peatreeneriks peaks saama Veerpalu, kes oli Poltoranini abilisena teinud head tööd.

Kogu asi kukkus aga kokku tänavu veebruaris Seefeldi MM-il, kus veredopingu kasutamisega jäid vahele Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja ka Poltoranin. Hiljem tunnistas keelatud võtete kasutamist ka Algo Kärp.

Tänavuse aasta skandaal:


27. veebruaril korraldas Austria kriminaalpolitsei suusaalade MM-i võistluslinnas Seefeldis dopinguga seotud läbiotsimise ja vahistas selle käigus viis murdmaasuusatajat: Aleksei Poltaranin Kasahstanist, Dominik Baldauf ja Max Hauke Austriast ning Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv Eestist. Samal päeval vahistati Saksamaal Erfurdis veel kaks inimest, kellest üks oli spordiarst Mark Schmidt. Viimast on juba varem kahtlustatud veredopingu vahendamises.

28. veebruari õhtul vabanesid Tammjärv ja Veerpalu, olles tunnistanud seotust dopinguga.

1. märtsil tunnistas Tammjärv, et ta on veredopingut tarvitanud alates 2016. aasta suvest ja et spordiarst Mark Schmidti kontakti andis talle endine Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. Alaver tunnistas samal päeval kontakti vahendamist.


4. märtsil otsustas president Kersti Kaljulaid võtta Mati Alaverilt talle antud kaks riiklikku teenetemärki. Samal päeval tunnistas veredopingu kasutamist veel üks Eesti murdmaasuusataja Algo Kärp, kelle kinnitusel sai ka tema Mati Alaverilt 2016. aasta suvel dopinguarsti Mark Schmidti kontakti.

Seejärel on meedias liikunud spekulatsioonid, et Alaver oli kogu dopinguvõrgustikus tähtsaks isikuks ning tal oli ka hüüdnimi „Kindral“.

„Uurimisasutuste käsutuses olevad materjalid kinnitavad Alaveri seotust operatsiooni „Aadrilaskmine“ teiste kahtlusaluste ja tegevustega. Samuti olevat just Alaver Saksa meedias viidatud dopinguäri hall kardinal hüüdnimega „Kindral“,“ kirjutas Delfi 3. aprillil.

22. oktoobril potsatas ajakirjanike postkasti kiri, kus seisis, et riigiprokuratuur saatis Harju maakohtusse kokkuleppemenetluses kriminaalasja, milles süüdistatakse 65-aastast Mati Alaveri dopingu tarvitamisele kallutamises.

14. novembril mõistis Harju maakohus Alaveri süüdi. Ta sai aastase tingimisi vangistuse, katseajaks määrati poolteist aastat.

Harju maakohus sõnastas süüdistuse nii: "Mati Alaveri süüdistatakse selles, et tema suusatreenerina, kasutades ära treeneri autoriteedist tulenevat mõju ja usaldust, kallutas mitut suusatajat dopinguna veredopingu, s.o Ravimiseaduse § 9 ja Vereseaduse § 2 lg 1 ning muude dopinguainete tarvitamisele."