"Mulle tundub juba vahel, et suusatamine on juba autosport. Läheb nii tehniliseks ära," lausus Šmigun-Vähi, kui võrdles ala praegu ja 17 aastat tagasi, kui ta tegi oma tiitlivõistluste debüüdi, vahendab sport.err.ee

Toona valmistas talle suusad võistluseks isa ja treener Anatoli ning kaasas oli vaid kaks paari.

"Mulle meeldiks väga, kui kõigil oleks ühesugused suusad ja määre - see teeks asja odavamaks ja ehk isegi huvitavamaks," pakkus kahekordne olümpiavõitja.

Vancouveri hõbe leidis ka, et praegune süsteem, kus taustajõud ja vahendid mängivad üha enam rolli, tuleb Eestile kahjuks, kuna teistel riikidel on ressursse rohkem.

Šmigun-Vähi tunnistas, et uuesti tippsporti ajas teda elus olnud teatud vaakum. "Elu oli tühi ilma spordita."

Nüüd, medaliga naasnuna ja neljapäeval Raekoja platsil vastuvõtul käinuna on tulevik ebaselge. "Kõik sõltub sellest, mida Kristina süda ihkab," rääkis ta enda kohta. "Praegu on tühi tunne ja väsimus ja tulevikuplaane ja mõtteid ei tahaks mõelda, tahaks lihtsalt nautida seda hetke."

Siiski lisas ta, et ootab juba Holmenkolleni MK-etappi ja sealset 30 km vabatehnika sõitu.