ROK-i meditsiiniboss kommenteeris Lausanne'is Kristina Šmigun-Vähi dopingujuhtumit
Kuna ROK-i meditsiini- ja teadusdirektor Richard Budgett rääkis 2008., 2010. ja 2012. aasta olümpiamängude dopinguproovide kordustestimisest, küsiti temalt ka 2006. aasta Torino mängude kohta. Väljaande Inside The Games reporter väitis küsimust esitades, et Torino dopinguproovide järeltestimine seisab Šmigun-Vähi juhtumi taga.
"Seda ma ei saa kahjuks kommenteerida, sest juriidiline vaidlus on endiselt pooleli," kõlas doktor Budgetti lühike vastus.
Šmigun-Vähi dopingusaaga sai alguse 2014. aastal, kui Venemaa portaal Ves Sport teatas, et vähemalt neli uuesti testitud 2006. aasta olümpia dopinguproovi on positiivseks osutunud ning kahtluse all on Eesti suusatajad. Sama päeva õhtul avaldas Torinos kaks kulda võitnud Šmigun-Vähi avaliku pöördumise, kus ütles, et tema dopingu A-proovist leiti keelatud aine molekule, mille kaudu tuletati kahtlustus dopingu kasutamisest.
Nn "halva analüütilise leiu" tagamaid pole keegi ametlikult endiselt kommenteerinud. 2016. aastal kirjutas Norra meedia, et Torino mängude dopinguproovide järeltestimine seisab konkreetselt Šmigun-Vähi taga. Mullu oktoobris levisid kuuldused, nagu hakataks kohe-kohe eestlanna küsimust rahvusvahelises spordiarbitraažis (CAS) arutama, kuid kas see ka tegelikult juhtus, pole teada.
Viimati küsis Šmigun-Vähi saaga kohta avalikult Norra tippsuusataja Marit Björgen, kes imestas, et eestlanna suhtes endiselt ühtegi otsust tehtud pole. "Ma ei tea, mis Šmiguni juhtumiga toimub," sõnas Björgen väljaandele Dagbladet. "Minu arvates on seda alates 2014. aastast, mil olime Sotši olümpial, arutatud. Ma pole aga mingit tagasisidet saanud. Ma ei teagi, kes võiks vastuseid anda. Mis üldse toimub?"
"Šmigun oli väga kena naine, kellega oli tore suhelda. Mulle on öeldud, et ta kaebas juhtumi CASi. Varsti peaks seega midagi selguma, me vajame vastuseid," lisas Björgen.
