Eesti kahevõistlejatest on MK-sarjas olnud loomulikult kõige edukam 1988. aasta Calgary olümpiapronks Allar Levandi. Levandi kahjuks karjäri jooksul ühtegi MK-etappi ei võitnud, kuid poodiumile kerkis ta koguni 11 korda.

Levandi oli karjääri jooksul kuuel MK-etapil teine ja viiel MK-etapil kolmas. Viimast korda jõudis Levandi poodiumile 1992. aasta 12. detsembril, kui ta lõpetas Prantsusmaal Courchevelis teisena. Lisaks on ta korra teine olnud veel Lahtis 1990. aastal, Strebske Plesos 1990. aastal, Reit im Wimnklis samuti 1990. aastal, St. Moritzis 1989. aastal ning Oberwiesenthalis 1986. aastal.

Hooajal 1989/90 lõpetas Levandi MK-sarja kokkuvõttes teise kohaga. 135 silma kogunud Levandi ees napsas üldvõidu 164 silmaga austerlane Klaus Sulzenbacher.

Kui Ilves jõudis karjääri jooksul esmakordselt esikümnesse, siis MK-sarjas jõudis neljal korral esikümnesse Lillehammeri olümpia viies ja Tronheimi MM-i neljas mees Ago Markvardt. MK-sarjas jäi Markvardti parimaks tulemuseks kaheksas koht, mille ta saavutas 2. märtsil 1996. aastal Lahtis ja 22. jaanuaril 1994. aastal Tronheimis. Lisaks on tal ette näidata üks üheksas (1994. aastal Sapporos) ja üks kümnes koht (1992. aastal Oslos).
Ago Markvardt 1994 Lillehammeri olümpial

Koos Levandi ja Markvardtiga 1994. aasta Lillehammeri olümpial teatesõidus neljandaks tulnud Magnar Freimuthi parimaks tulemuseks MK-sarjas on 1994. aasta 22. jaanuaril Tronheimis kirja saadud 14. koht.

Käimasoleva sajandi alguses kahevõistluses Eesti esinumbriks olnud Jens Salumäe parimaks jäi 2002. aastal 19. jaanuaril Liberecis kirja saadud 15. koht.

Kail Piho on karjäri tipphetkel sõitnud Tšaikovski MK-etapil 2014. aasta 5. jaanuaril välja 16. koha. Tema noorem vend Han-Hendrik Piho saavutas täpselt samal jõuproovil aga koguni 11. koha.

Suusahüpete MK-etapil kuuenda kohani küündinud Kaarel Nurmsalu sai kahevõistluse MK-etapil parimal juhul kirja 30. koha 2010. aastal Kuusamos.

Tambet Pikkori parimaks jäi 2006. aastal Lahtis saavutatud 27. positsioon.
Kristjan Ilves Seefeldi MK-etapil.