Arvuliselt ei ole kodu-Eestist tulnud fännide arv küll Vancouveris suur, neid olla kolmekümne tuuri. Lätlasi pidavat näiteks olema poolsada ja leedulasi veel veidi rohkem.

Eks loeb seegi, et olümpial elamise eest küsitakse hinge hinda. Näiteks Whistleri 14-päeva majutuse hinnaks küsiti toa eest Eesti reisibüroost 130 000... Kanada enda reisibüroo tahtis 110 000. Ise asju ajades saadi hinnaks 90 000 ja tegelikult leiti lõpuks majutus kahekümne tuhande eest.

Kuid usinalt on Eesti sportlasi tulnud toetama väliseestlased ja see suurendab lipukandjate hulka märgatavalt. Peamiselt on kohale sõidetud läänerannikult, nii Kanadast kui Ameerikast.

"Ma pole kunagi olümpial käinud, aga nüüd mõtlesin, et vaatan ära. Ja et pileteid oli eelmisel nädalal veel ka saada, tulingi kohale," rääkis härrasmees USA-st.

Teine, Portlandist tulnud noor neiu, tahtis lõpuks näha oma silmaga Eesti suusakuulsusi ja olümpia tundus talle selleks parim võimalus. Kristina edu nimel karjuti kogu hingest ja lippu lehvitati nagu jaksu oli.

Näomaalingute ja lippudega läksid Eesti eest lahingusse ka kodumaalt tulnud fännid. Koolidirektor Haapsalust Andres Ammas uskus hommikul enne starti, et Kristina võidab. Peaaegu nii ka läks ja fännide vaev sai juba esimese olümpianädala avapäeval tasutud.