"Mulle ei meeldi supersprint. See on pigem laskmisvõistlus kui biatlon. Mina seda formaati ei toeta. Hea võistluse jaoks on vaja tasakaalu laskemise ja suusatamise vahel. Kui nii edasi läheb, jõuame välja 100 meetri jooksuni, mille lõpus tuleb lasta," rääkis kahel korral maailmameistriks tulnud Fillon Maillet väljaandele Nordic Magazine.

Supersprinti suhtuvad ettevaatlikult ka mitmed teised tipplaskesuusatajaid. Enim on küsimusi tekitanud rahvusvahelise laskesuusaliidu IBU otsus pidada MK-sarja ajaloo esimene supersprint hooaja viimasel etapil Holmenkollenis, mitte varem, kui pinge pole veel haripunktis.

Mis on supersprint?

Esmalt peetakse kvalifikatsioon, kus sportlastel tuleb läbida kokku kolm kilomeetrit ning kaks lasketiiru. Kvalifikatsiooni 30 parimat saavad edasi finaali. Kvalifikatsioonis stardivad sportlased 15-sekundiliste intervallide järel.

Finaalis stardivad kõik ühel ajal, täpselt nagu mass-stardis. Nii kvalifikatsioonis kui ka finaalis on sportlastel kasutada igas tiirus üks varupadrun. Kui pärast viite lasku ja lisaks oleva varupadruni abil märke maha ei saada, tuleb suunduda 75 meetri pikkusele trahviringile.