Miks norralased IBU-le saadetud petitsiooni ei allkirjastanud?
IBU sportlaskomisjon esitas IBU-le kolm peamist nõudmist - 1) dopingupatused peaksid saama kuni 8-aastase võistluskeelu; 2) dopingupatust esindav alaliit peaks praeguse 20 000 euro asemel saama 100 000 euro suuruse rahatrahvi; 3) dopinguga määritud riikidel tuleks vähendada MK-sarja kvooti ehk starti pääsevate sportlaste arvu.
Imelikul kombel ei nõustunud petitsioonile alla kirjutama paljud Norra suusatajad. "See on mulle üllatus. Aga see on nende otsus ja me austame seda," rääkis Norra TV2-le üks sportlaskomisjoni eestvedajaid, tšehh Michal Šlesingr. "Kolm päeva enne kirja välja tulemist rääkisin Ole Einariga nendest punktidest, ta oli kõigega päri. Norralastel pole dopinguga mingeid probleeme, aga millegipärast ei tahtnud enamus neist alla kirjutada. Ma pole saanud mingit selgitust. See pole mitte ainult venelastele suunatud, vaid seisab kogu spordiala puhtuse eest."
Norralane Emil Hegle Svendsen tunnistas, et tema oli üks neist, kes pastakat haarama ei tõtanud. "Ma toetan nende sõnumit, ausalt. Aga hetkel tahaksin keskenduda rohkem spordile. Usun, et WADA, IBU ja Norra laskesuusaliit teevad dopinguvastases võitluses kõik, mis nende võimuses. Me saame samuti oma hääle kuuldavaks teha, aga ma sooviksin keskenduda spordile," ütles ta.
Björndalen ei tahtnud kaasmaalaste otsust pikalt kommenteerida. "Ma olen nende esindaja," sõnas ta vaid.
Šlesingr tunnistas, et tal pole petitsiooni suhtes eriti kõrged ootused. "IBU on sellised nõudmised ka varem saanud. Eelmisel aastal kirjutas sportlaskomisjon neile sama asja ning nad ei teinud midagi. Tunneme sportlastena, et IBU ei tee dopinguga võitlemiseks piisavalt ning seetõttu otsustasime selle petitsiooni teha. Kui meil oleks 200 allkirja, mitte ainult sportlaste omad, oleks see juba päris tugev kampaania ja sunniks IBU-t reageerima. Seniks peame neile lihtsalt survet avaldama."
