"Meil ei ole supersprindi vastu üldjoontes midagi, aga minu soov oli, et see oleks esimesel nädalavahetusel ja kindlasti mitte viimasel. Esialgu võiks selle pidada nii, et üldse MK-punkte ei jagataks ja siis mitme aasta jooksul vaadata, kuidas see MK-sarja üldseisu muudaks," rääkis Johannes Thingnes Bö Norra rahvusringhäälingule.

Tema arvates võib supersprint olla liiga kaootiline ja ohtlik.

"Sportlasi on ühekilomeetrisel ringil koos liiga palju. Tõenäosus, et võib juhtuda õnnetusi, on suur. Televaatajatele on see ala loomulikult huvitav. Aga MK-sarja üldvõitjat ei tohi otsustada juhus. Millegipärast meeldib IBU-le otsustada asju nii, et sportlaste arvamust ei võeta arvesse," rääkis ta.

Samal seisukohal on ka rootslane Sebastian Samuelsson.

"Kummaline, et see distants võib määrata MK-sarja esikoha. Seda pole kunagi MK-sarjas olnud ja järsku on sellel nii määrav tähtsus. Ilmselt näeme väga palju kepipurunemisi. Loomulikult on see distants atraktiivne, selle vastu ei vaidle keegi. Laskmise tähtsus on seal eriti oluline," sõnas ta Rootsi rahvusringhäälingule.

Lisaks on levima hakanud jutud, et tulevikus võib supersprint asendada pikad individuaaldistantsid, mis on naiste puhul 15 ja meeste puhul 20 km.

"20 km individuaaldistants on laskesuusatamise klassika. Neid on niigi üsna vähe, MK-sarjas on neid olnud kolm. Oleks kurb, kui ühtegi alles ei jääks. Mingil kujul peab see kindlasti ka edaspidi kalendris olema," arvas Samuelsson.

Mis on supersprint?

Esmalt peetakse kvalifikatsioon, kus sportlastel tuleb läbida kokku kolm kilomeetrit ning kaks lasketiiru. Kvalifikatsiooni 30 parimat saavad edasi finaali. Kvalifikatsioonis stardivad sportlased 15-sekundiliste intervallide järel.

Finaalis stardivad kõik ühel ajal, täpselt nagu mass-stardis. Nii kvalifikatsioonis kui ka finaalis on sportlastel kasutada igas tiirus üks varupadrun. Kui pärast viite lasku ja lisaks oleva varupadruni abil märke maha ei saada, tuleb suunduda 75 meetri pikkusele trahviringile.