Grete Gaim avameelselt terviseprobleemidest: ma ei suutnud lumelt tõusta, tahtsin vaid oksendada ja kõhukrampidest lahti saada
Eesti laskesuusataja Grete Gaimi jaoks pole viimased hooajad sportlikus plaanis edukalt möödunud ning nüüd avaldas eestlanna sotsiaalmeedias tehtud avameelses postituses, missuguste tervisemuredega ta on pidanud aastaid toime tulema.
Avaldame Grete Gaimi postituse täismahus.
"Olen rääkinud varasemalt oma söömisprobleemidest, kuid ma pole kunagi arutanud avalikult põhjustest, miks mu võistlused pole edukad, ehkki olen treeninud nendeks parimal moel ja veetnud iga sekundi mõeldes sellele, kuidas paremaks saada.
Teema, millest spordis kunagi ei räägita, on sportlaste menstruaaltsükkel. See tundub tabu, millest meedia ei kirjuta.
26-aastasena ma ei leia, et rääkida millestki, mis on osa naise igapäevaelust, oleks piinlik.
Ma tahan rääkida enda loo, et tõsta teadlikkust antud teemast ning et teised mõistaksid, et naissportlased peavad kannatama veidi rohkem kui mehed, kui jutt käib kehade töötamisest. Hormoonide tasakaalutus ning pidev muutumine võib põhjustada suurt valu, kui see puudutab menstruaaltsüklit. Sportlasena võib see olla väga raske.
Minu lugu on järgmine. Ma olen olnud raskustes menstrutatsiooniga alates ajast, mil see kõik algas ning see on läinud minu jaoks iga aastaga raskemaks. Asi võib olla selles, et mu keha on treeningute ajal pidevalt stressis, aga ei pruugi ka. Ma ei tea jätkuvalt õiget põhjust. Olen kuulnud, et igapäevaselt enda liigutamine ja sportimine perioodi ajal peaks asja paremaks tegema, aga minu jaoks pole see juhtunud. Olen käinud paljude arstide juures, aga siiamaani pole veel midagi diagnoositud. Minu sümptomid on sarnased endometrioosiga, mis on naistel võrdlemisi sagedane diagnoos.
Minu menstruatsioon algas 13-aastaselt ning see ei olnud meeldiv algus. Valu oli nii tugev, et ma oksendasin ja tundsin, et mul on palavik. Aastate möödudes suurt midagi ei muutunud. Ühe võistluse ajal, kui olin 15-16, mäletan selgelt, kuidas ma olin just sprindivõistluse starti minemas, kuid ma ei suutnud lumelt püsti tõusta. Tahtsin vaid oksendada ja kõhukrampidest lahti saada. Järgmisel korral olin treeningult koju liikumas ja mind tabasid väga valusad kõhukrambid. Ma olin vaevu suuteline oma korterisse astuma, sest valu oli nii tugev. Ma lamasin põrandal, proovisin kõhtu masseerida, nutsin ja karjusin. Helistasin oma parimale sõbrale, kes mind maha rahustas. Olin valmis kiirabi kutsuma.
Kui minu söömishäired algasid, jäi menstruatsioon mõneks aastaks järele ning hiljem jätkus see nii ja naa. Olin harjunud, et see millalgi esineb. Kui see aga tuli, siis koos talumatu valu ja kõhukrampidega. Hakkasin võtma rasestumisvastaseid tablette, et seda kontrolli all hoida. Proovisin läbi erinevaid, kuni leidsin ühe sobiva, aga peagi lõpetati nende müük Eestis.
Selleks hetkeks olid mul järgmised sümptomid: peavalu, kõrvetised, iiveldus, hingamisraskused, valu alakõhus ja seljas, kaelavalu, paistetanud lümfisõlmed, kurnatus, väsinud silmad ning ekstensiivne lima.
Kõige hullem oli see, et see toimus iga kuu. Ma ei suutnud niimoodi jätkata ja lubada endale, et terve võistlushooaja haige olen. Pärast teatud aega pillidest eemal olemist leidsin asenduse, aga see oli palju tugevam. Ma tarbisin neid kuu aja jooksul ning lõpetasin arsti juures, sest mul olid valud rinnas. Minust tehti röntgen, mis õnneks midagi halba ei näidanud, aga see oli korralik ehmatus. Jätsin hetkega nende ravimite tarbimise maha.
Seejärel polnud mul mitu kuud menstruatsiooni, sest teatavasti põhjustavad rasestumisvastased tabletid võltsmenstruatsiooni. Teatud aeg tundus, et mul läheb hästi - usun, et mind aitas rasked treeningud ja võistlused.
Viimased 5 kuud olen võtnud uusi beebipille, mis peaksid aitama teatud hormoonidest vabanema ja peaks aitama valust lahti saada. Need pole aga siiamaani töötanud ja olen pidanud toime tulema karmide sümptomitega. Ühtlasi olen taas kaalus juurde võtnud, umbes 4-5 kilo. Hooaja jooksul kaalu juurde võtmine on olnud tavaline ning pole minu tulemustele kasuks tulnud.
Günekoloog on maininud, et lapse sünnitamine võib aidata minu mure osas, aga sellel põhjusel last saada pole mõistlik. Kõikide kehad on erinevad ja tean, et kõigil pole minuga sarnased raskused, aga tahtsin jagada oma lugu, sest äkki soovib keegi samamoodi oma unistusi täita, aga pole sarnaste terviseprobleemide tõttu selleks võimeline.
Ma jagan oma lugu, et julgustada teisi naisi ja tüdrukuid sellest samuti rääkima. See ei ole spordis piisavalt teemaks. Kui kellelgi on mingeid vastuseid, siis kuulaksin neid hea meelega!"
