«Alustasin karjääriga 5-aastaselt, kui olin väljakumängija. Kord mõtlesin, et võiks proovida ka väravavahi rolli - sain kellegi vana varustuse ja käisin paar nädalat väravavahina trennis ning öeldi, et mul tuleb hästi välja,» rääkis Mölder.

Ta meenutas: «Kuigi majanduslikult olid kehvad ajad, otsustas isa mulle väravavahivarustuse osta (mis on väga kallis) ja see oli väärt tegu, sest sellest hetkest alates on mul väga hästi läinud. Jäin silma Soome tippklubile HIFK, kes pakkus mulle esiväravavahi kohta ning kuigi pidime selleks perega Soome kolima, siis tegime seda, sest nii head võimalust ei saanud käest lasta.»

Algus uues riigis oli keeruline, kuid sellele vaatamata suutis noormees häid sooritusi pakkuda.

«Algul oli raske ja enne esimest mängu valitses suur pinge, sest teadsin, et see tuleb oluline. Ning kuigi me mängu kaotasime, jäin ma rahule, sest tegin 63 tõrjet. Mind valiti turniiri lõpus turniiri parimaks väravavahiks ning pärast seda helistasid mulle Soome treenerid, küsides, kas tahan ka Soome kodakondsust, millest ma olin ka huvitatud, kuna sooviksin esindada Soome koondist,» rääkis noormees.

Kuigi jäähokiringkondades räägitakse Mölderist kui võimalikust NHL-i staarist, siis noormees ise hoiab jalad maa peal.

«Praegu on sõpradest kuni treeneriteni öeldud, et olen hokimaailmas järgmine supertäht, kuid ma veel väga ei taha neid kuulata, sest draft'ini on mul veel 4-6 aastat ja loomulikult on hea, kui nii öeldakse, aga ei tohi nende juttude peale unelema jääda - tuleb kõvasti tööd teha ja loota, et kõik läheb hästi,» selgitas Mölder.