Nimi: Mihkel Võrang
Klubi: Tartu Välk 494
Sünniaeg: 10.03.1990
Käsi: Vasak
Positsioon: Vasakründaja
Pikkus: 175 cm
Kaal: 84 kg

Kuidas Sina jäähoki juurde sattusid?

Jäähoki juurde sattusin ma vanaema töö juures Lastestaadionil 2001. aastal. Kuna ta töötas seal, läksin pärast kooli tema juurde ja seal oli talviti jääväljak. Kuna ühe koha peal püsida ma ei suutnud siis ma alati küsisin sealt uiske, et väljakule minna. Mingi hetk leidsin ka mingi vana jääpalli kepi ja siis hakkasin seal üksinda litrit taga ajama. Lõpuks kutsus Lastestaadioni treener Boriss Petrov mind trenni. Pärast seda pole tagasi vaadanud ja naudin igat hetke.

Kui peaksid jäähokit oma sõnadega reklaamima, siis miks on just jäähoki kõige kihvtim spordiala?

Jäähoki on meeletult vahva mäng ning pakub kõvasti emotsioone. Arvatavasti maailma kiireim mäng. Jäähoki pakub kõike: ilusaid tõrjeid, ilusaid väravaid, ilusaid kombinatsioone, kehamängu. Ja muidugi see tunne, kui saad värskele jääle litrit taga ajama minna - vabaduse tunne. Kes ei usu, proovigu järele - oma silm on kuningas.

Millised on Sinu lemmikmeeskonnad jäähokimaailmas ja miks?

NHL-ist jälgin Pittsburgh Penguinsi ja koondistest Kanadat ja Soomet. Penguinsit hakkasin jälgima, kui Crosby liigasse tuli ja see, mida kõike ta suudab korda saata, on täiesti ulmeline. Kanada on puhtalt sellepärast, et enamik maailma parimaid hokimehi tuleb sealt ja nende mäng tundub kuidagi nii vaevatu, nad suudavad teha selle mängu nii lihtsaks ja seda on nauding vaadata. Soomet muidugi sellepärast, et naabreid tuleb ikka toetada ja nende võitlusvaim on see, mis mind nende hoki juures köidab.

Kes on sinu lemmik jäähokimängija(d). Miks just tema/nemad?

Kindlasti on esikohal Sidney Crosby: see kuidas ta mängu näeb ja loeb, söödab, lööb imeväravaid, töötab nii rünnakul kui kaitses ja pidevalt meeskonna heaks. Seda on ilus vaadata.
Teiseks lemmikuks võiks lugeda Peter Forsbergi, ainuke võimalus oli läbi sahisevate ja virvendavate kanalite vaadata, aga tema mäng jäi mulle silma.

Väravavahtidest meeldib mulle Marc-Andre Fleury, kes on alati rõõmsameelne ja positiivne, hoiab meeskonna tuju üleval ja kui vaja tassib meeskonda oma seljal. Neid mängijaid võib veel leida, kes sümpatiseerivad oma mängija- ja isikuomadustega, aga see list läheks liiga pikaks ma usun.

Meenuta mõni põnev enda ja jäähokiga seotud lugu?

Jäähokiga on neid lugusid palju, aga endal on olnud võimalust mängida päris nimekate maailma staaride vastu nagu näiteks Stanley karika võitja Fedotenko ja Ponikarovsky Ukraina koondisest, Leo Komarov Soome koondisest jne. Need on kuidagi eriti hästi meelde jäänud. Ja muidugi kõik koondise sõidud, need on sellised mõnusad ja hea meenutada seda kvaliteetaega poistega koos, ühise eesmärgi nimel võideldes.

Millised on Sinu enda jäähokiga seotud ambitsioonid?

Ambitsioonid on anda endast alati parim väljakul, et ei jääks pärast midagi kriipima, et oleks võinud võib-olla natuke rohkem pingutada. Alati 100% ja siis ei jää midagi kunagi küsimärgi taha, et mis oleks võinud olla. Koondise ja klubi eest alati täie rauaga.

Mis on Sinu jaoks eesootava MMi miinimum- ja maksimumeesmärk Eesti koondises?

Koondisse pääsemine ja meeskonnaga teha kõva turniir, pühenduda ja anda endast kõik meeskonna jaoks.

Milliseid tegevusi harrastad jäähokist vabal ajal? (Põhjenda, miks just need hobid)

Pigem võtan lihtsalt natukene vabamalt, saan sõpradega kokku, kuulan muusikat, loen artikleid. Eriti mulle meeldib The Players Tribune-ist lugeda muude spordialade ilusid ja valusid. Naudin vabu hetki, kuna hoki kõrvalt tegelikult väga palju aega ei jäägi üle.

Milliseid spordialasid veel jälgid? Millised on Sinu eeskujud muudelt spordialadelt ja miks?

Põhiliselt jälgin jalgpalli, Eesti liigas hoian pöialt FC Florale ja välismaal Real Madridile. Üks eeskujusid ja lemmikmängijad Zinedine Zidane mängis ning juhendas seda klubi. Täpselt see, et suutis saata korda imeasju selle palliga: ilusad söödud, palli hoidmine, väravad. Tema mängu oli nauditav vaadata, ta kontrollis kõike kuidagi nii lihtsalt. Ja muidugi ta värav Leverkuseni Bayeri vastu Meistrite liiga finaalis, siiamaani mäletan seda ülepuusalööki.

Kas Sul on mõni lemmikraamat? Miks just see?

Hetkel on lemmikraamatud spordiga seotud teosed, kuna treeneri kutsete jaoks on vaja need sügavalt läbi lugeda ja süveneda.

Millised on Sinu lemmikmuusikastiilid ja artistid? (Põhjenda)

Kuulan erinevaid muusikastiile, aga rohkem on playlistides rokkmuusikat ja hiphop/räpp muusikat. Mõlema muusikastiiliga suudan ma tavaliselt enne mänge end üles kütta ja mis seal salata, ka kaasa laulda. Tekitab hea tunde ja siis suudan mängudeks end valmis panna.

Artistidest rokkmuusikas AC/DC, Metallica, Guns N' Roses, leidub ka punkrokki Misfitsist Blink182ni, playlistides on palju erinevate artistide muusikat. Hiphopist kauased lemmikud Beastie Boys, The Game, Kendrick Lamar, aga ka Jay Rock, YG , MGK

Millised on Sinu lemmikfilmid ja näitlejad? (Põhjenda)

Lemmikfilme leidub palju: nii spordi- kui tavalisi kas siis komöödia- või krimifilme.

Rocky seeriast leidub palju lemmikuid ja ei saa salata, et need filmid on spontaanseid treeningsessioone inspireerinud. Lemmikud kindlasti esimene, teine ja neljas osa + Creedi film.

Coach Carter, Any Given Sunday, Remember The Titans, Friday Night lights - need kõik on mulle andnud indu treenida ja treenida ja usaldada protsessi ja treenereid.

Krimist näiteks American Gangster, kuid nagu muusikastiilidegagi, on ka meeldivaid filmižanre palju. Näiteks sõjafilmid Fury ja Inglorious Bastards. Näitlejatest meeldivad Will Smith, Brad Pitt.

Ka meeldivad mulle Marveli filmid ja nende karakterid Iron Man, Captain America jne. Lapsepõlves sai nende multikaid vaadatud.

Milline on olnud Sinu lemmik reisisihtkohad ja kuhu tahaksid veel reisida? (Põhjenda)

Kindlasti huvitavamad ja ilusamad, kus käinud olen, on Island ja Šveits. Island on väike saar ja huvitava loodusega. Šveitsis on uhked mäenõlvad, mida võidki lihtsalt vaatama jääda. Kindlasti tahaks käia kunagi ka kuskil soojemal maal, võib olla kuskile mõnusale rannapuhkusele, aga teades ennast, siis ma kardan, et see rannas lesimine pole mulle: soov on ikka koguaeg liikuda ja teha midagi.

Visualiseeri, kus näed Eesti hokit 10 ja 20 aasta pärast?

Unistada tuleb suurelt ja tahaks Eesti koondist näha ka top divisjonis. Tööd tuleb teha ja vaeva näha, küll siis kõik ka hästi läheb. Loodame, et töö jätkub sama innukalt, siis ei ole miski võimatu.