HOKI MM-i KOMMENTAAR: Kahe näoga hokipidu
Täna Minskis algaval jäähoki MM-il on sarnaselt vana-kreeka teatrimaskiga kaks nägu – poliitiline ja sportlik. Esimene nutab, teine naerab.
Seekordne MM kannab väga tugevat poliitilist pitserit. Hokifestival toimub Valgevene pealinnas ajal kui naabermaal Ukrainas hukkuvad vaenutegevuses inimesed ning kümned miljonid tunnevad hirmu oma elu ja tuleviku pärast. Verise konflikti peaosalise Venemaa kõige lähedasem mõttekaaslane on just Valgevene. Koduses poliitikas sõidab Minski isevalitseja Aleksandr Lukašenka raudne kord teisitimõtlejatest halastuseta üle ning kodanike põhiõiguste tagamisega on Valgevenemaal juba pikka aega täbarad lood.
Meenub kümnekonna aasta tagune külaskäik Minskisse. Linn on iseenesest uhke ja imposantne, tänavad erakordselt puhtad ja turvalised, uued hooned annavad ka Lääne-Euroopa metropolidele silmad ette. Küsimuse peale poliitilise opositsiooni olukorra kohta riigis vastas giidineiu hetkegi mõtlemata, et selle probleemi likvideeris kohalik KGB juba mitu aastat tagasi ... Küllap peitus selles otsekoheses vastuses kibe tõde.
Euroopa Parlament ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid avaldasid Rahvusvahelisele Jäähokiföderatsioonile (IIHF) pikka aega tugevat survet, et Minskilt MM-i korraldamise õigus ära võetaks just inimõiguste puudulikku olukorda ja poliitvangide kohtlemist silmas pidades. Maailma hokijuhid jäid endale kindlaks ja nii saabki batjuška Lukašenka kahe nädala jooksul näidata millise töörahva paradiisi ta oma kuulekate alamate jaoks on loonud. Arusaadavalt soovib Valgevene end MM-i kaudu tutvustada ka ahvatlevad turismipaigana, kus kõiki saabujaid avasüli soola ja leivaga vastu võetakse. Viimane lause on öeldud igasuguse irooniata, sest valgevenelased on südamlik ja külalislahke rahvas. MM-i ajal lubatakse kõik mängupileti või akrediteeringuga välismaalased riiki viisavabalt.
Lukašenkat sunnib pingutama ka asjaolu, et vaid paar kuud varem korraldas „suur vend“ Vladimir Putin imposantsed Sotši talimängud. Ega siis hokihullust Valgevene juhist „väike vend“ saa kehvem olla.
Olen veendunud, et sportliku ja korraldusliku poole pealt ootab meid ees üks viimaste aastate suurejoonelisemaid kevadisi hokipidusid. Kahel viimasel hooajal toimus jäähoki MM Helsingi ja Stockholmi vahel jagatuna, aga see polnud liha ega kala. Vaatamata huvitavatele ja heatasemelistele mängudele jäid mõlemas linnas hallid tühjaks, piletihinnad olid kõrged ning MM-i toimumine üldises linnapildis vähemärgatav. Eelkõige Soomes muutus kauaoodatud kodune MM ajaloolise taustaga rahvapeost väljavalitute kommertslikuks meelelahutuseks, mis sealses ühiskonnas palju pahameelt tekitas. Liiati kolisid MM-i ülekanded koos legendaarse Antero Mertaranta fenomenaalsete kommentaaridega rahvusringhäälingust tasulisele kanalile, jättes tavasoomlased pika ninaga.
Minski MM-i korraldajad lubasid, et tänavu hallid tühjaks ei jää. Piletimüük sujub väga hästi ning ka sponsorite üldine huvi on olnud väga kõrge. Arusaadavalt tegeleti jäähokifestivali ettevalmistamisega lausa riiklikul tasandil ning vajalike ametkondade toest puudu ei jäänud.
Nagu elus ikka, nii on ka spordivõistluste korraldamisel peamine mõistlikkus – taunimist väärivad nii
propagandistlik rahapõletamine kui võistluste kaudu ahnuse rahuldamine. Minski MM kipub küll kalduma esimesse alajaotusesse, aga loodetavasti jääb võitjaks suurvõistluse imeline atmosfäär ehk kisatunnelma nagu soomlased ütlevad.
Ootan põnevusega täna Minskis algavat hokipidu! Valgevene rahvas jumaldab (oma suure juhi eeskujul) hokimängu ning tahab maailmale pakkuda erakordse elamuse. Eeldan samalaadset MM-i kui kaheksa aastat tagasi Riias, kus kogu linn ja riik hingasid suurvõistlusega ühes rütmis. Riiga jõudes oli esimesest hetkest näha ja tunda, et midagi väga suurt ja võimast on toimumas.
Enam pole palju jäänud – juba täna saame näha millega Minsk maailma üllatab.
Poliitilise halli varjundi kiuste.
