VIDEO | Endine iluuisutaja Johanna Allik avaldas, et põdes pikki aastaid buliimiat: otsustasin, et pean olema kergem ja hakkasin toitu välja oksendama


JOHANNA ALLIK
Johanna Allik 2015. aastal.Foto: Tairo Lutter, õhtuleht

Kahekordne iluuisutamise Eesti meistrivõistluste hõbemedaliomanik Johanna Allik (26) avaldas oma Youtube'i kanalil, et kannatas vähemalt kaheksa aastat oma karjäärist söömishäirete all.

"Teen selle video sellepärast, et tõsta inimeste teadlikkust. Tean, et on veel paljusid inimesi - nii sportlasi kui ka mittesportlasi - kes võitlevad samade probleemidega, nagu minul olid," alustas Allik pihtimust.

"Minu buliimia algas 15-aastaselt ja lõppes, kui ma olin 22-23. Täna olen ma juba mõnda aega puhas olnud. Ma alustasin, sest ma hakkasin iluuisutamise jaoks muutuma liiga raskeks. Normaalses elus olen ma alati alakaalus olnud, aga see on paraku iluuisutamise reaalsus. Selleks, et teha kolmekordseid hüppeid, pead sa olema superkerge. Mul oli iluuisutaja kohta väga hea füüsis, aga ma polnud valmis veel naiseks saama. Mu aju ei pidanud pikki arutlusi teemal, kas ma peaksin seda tegema või mitte. Ma olin näinud enda ümber inimesi, kes toitu välja oksendavad, olin näinud anoreksikuid ja kuulnud arvamusi, et ka mina peaks seda tegema, et kaalu hoida ja et ma ei peaks söömise pärast end halvasti tundma."

"See algas kõik väga kergelt. Otsustasin lihtsalt, et ma pean kergem olema. Alguses see ei toiminud, aga siis ma avastasin, et ma okendan juba kogu oma lõunasööki välja. Mõtlesin, et ma olen kerge ja ideaalses treeningvormis - mis selles halba on. Sel hetkel ma ei guugeldanud, mis selle kõrvalnähud võivad olla. Ma olin teismeline ja selles eas sa lihtsalt ei tee seda," jätkas ta.

Seotud lood:

"Ma suutsin oma kaalu edukalt hoida. Võisin süüa, mida tahtisn ja oksendasin selle hiljem välja või jooksin pikki vahemaid ja kandsin enda jalgade ümber plastikut, et rohkem higistada. Lisaks kasutasin ma ka lahtisteid ja veetablette. Mu rekord oli kahe tunniga kaotatud 4 naela (1,8 kg - toim)."

Alliku haigus saavutas kõige hullema staadiumi, kui ta kolis USA-sse Michigani ja hakkas tegelema jäätantsuga. "Ma olin heas vormis, aga teadsin pidevalt, et pean olema kergem. Uisutasin koos partneriga, kes pidi mind üles tõstma. See viis mind perioodini, kus ma sõin lühikese aja jooksul palju rämpstoitu ja oksendasin selle WC-s välja. Kui otsida, siis leiab artikleid, mis räägivad tüdrukutest ja poistest, kes on selle tagajärjel surnud, sest nende roided murduvad."

"Ma mäletan mõnda korda, kui ma oksendasin ja mu pulss läks lakke, sest mu keha töötas nii kõvasti, et seda kõike üles suruda, mille ma just olin alla sundinud. Tundsin end pärast seda energiast tühjana ja lebasin lihtsalt voodis. Sel ajal hakkasid levima ka kõlakad, et keegi kuulis mind vetsus ja levisid kuuldused, et Johanna on bullimik. Hull asi oli see, et kuigi ma olin seda viis aastat teinud, ei teadvustanud ma endale ikka veel, et olen bullimik. Ma eitasin seda ja valetasin ka teistele, sest ma ei saanud aru, et nad räägivad minust. See oli mu viis end vormis hoida."

Allik loodab, et tema loo jagamine aitab samade probleemide küüsis vaevlevatel inimestel oma haigust teadvustada. Ta julgustab inimesi, kes kahtlustavad, et tema sõber või tuttav võib põdeda buliimiat, sellest temaga ise juttu tegema.

Vaata Alliku kogu pihtimust: