VIDEO: Doktor Jüri Laasik: dopingu tuvastamise meetod tekitab eriarvamusi

 (100)
VIDEO: Doktor Jüri Laasik: dopingu tuvastamise meetod tekitab eriarvamusi
Jüri LaasikFoto: Siim Lõvi

Doktor Jüri Laasik, kes viibis Eesti esindajana Kölni laboris Andrus Veerpalu B-proovi avamise juures, seadis tänasel pressikonverentsil kahtluse alla analüüsi metoodika, mille suhtes on ka spetsialistid eri meelt.

Laasiku sõnul puudub ka spetsialistide hulgas konsensus, kas antud metoodika võimaldab piisavalt täpselt analüüsida kasvuhormooni taset inimese organismis.

Kogu B-proov võib osutuda negatiivseks

Laasik rõhutas A ja B proovide tulemuste vahet. Kui esimene analüüs läks kokku analüütilise vea piiriga, siis teine analüüs erines 33 protsenti. „Kui see ametlikult kinnituse saab, siis võib juhtuda, et kogu B-proov võib osutuda negatiivseks,“ rääkis ta.

Kui kasvuhormooni sisalduse piirnormid on 1,81 ja 1,58, siis Veerpalu B-proovi 1. ja 2. analüüsi tulemused olid vastavalt 2,73 ja 2,0.

Laasik usub, et keegi vanu proove avama ei hakka. „Niisama ükski labor vanu proove uuesti üle testima ei hakka,“ ütles ta. Kölni laboris säilitatakse kõiki proovimaterjale kuni kaheksa aastat. Esmalt hoitakse neid kolm kuud -20 kraadi juures ja kaheksa aastat -80 kraadi juures.

Seotud lood:

Uus meetod ja vaja on veel edasi uurida

Laasiku sõnul lisas WADA selle kasvuhormooni oma nimekirja. Esimest korda kasutati selle avastamiseks ühte metoodikat 2004. aastal, mis oli aga ebausaldusväärne. Järgmised katsed olid 2007. ja 2008. aastal ja praegu kasutusel olev meetod võeti Laasiku sõnul kasutusele 2010. aasta suvel.

„Seega on tegemist uue analüüsimetoodikaga, mis on saanud piisavalt kriitikat ka spetsialistide poolt,“ ütles Laasik, kelle sõnul on küsimus selles, kas antud metoodika peegeldab piisavalt inimese kasvuhormooni taset.

Laasiku sõnul näitavad pikaajalised kasvuhormooni määramised Eesti suusakoondise juures, et kasvuhormooni näidu tõus kolmetunnise treeningu käigus võib tõusta kuni 20 korda. Ta märkis, et kuna Veerpalu proov võeti vahetult pärast suuremahulist treeningut, siis päris tõsiselt seda võtta ei saa.

Tuginedes, Veerpalu väitele, et tema ei ole kunstlikult toodetud hormooni tarvitanud, tuleb Laasiku sõnul kindlasti seda teemat edasi arendada ja on vaja teha uuringud iga indiviidi kohta eraldi, võttes arvesse mitte ainult treeningud vaid ka näiteks une hulka.

Kuidas toimus B-proovi avamine?

„Olen olnud seotud hormoonide ja nende määramisega üle 15 aasta ja seetõttu üht-teist neist ka tean,“ tutvustas doktor ennast tänasesl pressikonverentsil.

Laasiku sõnul avati Andrus Veerpalu 29. jaanuaril Otepääl antud B-proov 5. aprillil kell 9 hommikul Kölnis. Laasiku kinnitusel on suusaliidul olemas ka allkirjastatud koopia protokollist.

„Protsess ise koosnes sellest, et toodi kohale B-proovi konteiner, mis oli kindlalt suletud, selle pitser lõhuti spetsiaalse masinaga ja seejärel kontrolliti konteineri sees oleva proovi numbri vastavust protokolliga,“ kirjeldas Laasik. „Kõik laboris tehtud protseduurid olid jälgitavad, kõrvalekaldumisi reeglites ei olnud ja mõõtmistulemused seetõttu kindlasti usaldusväärsed.“

„Mis puudutab proovide sisulist väärtust, siis tegemist on kasvuhormooniga, mis on hormoonide perekonnas erandlik nähtus selle tõttu, et tema eristumine organismis on päeva jooksul erinev ja seetõttu ei ole suudetud paika panna kasvuhormooni normväärtust, mis tingib seda, et ühekordse proovi määramisel ei saa kindlalt väita, et see proov on üleval või allpool kindlat normväärtust,“ selgitas Laasik.