•• Kuidas sa MK-sarja ainsaks 50 km sõiduks valmis oled?

Tahaksin olla hästi valmis. Mingi aeg pärast Libereci MM-i harjutasin kergemalt, et korralikult välja puhata. Enne ja pärast eelmisel pühapäeval peetud Jaagu (Mae – toim) auhinnavõistlust tegin siiski ka mõne tugevama treeningu. Seisund ei tohiks olla halvem kui Liberecis, küsimus on vaid selles, kui hästi olen raskest MM-ist välja puhanud.

•• Kui raske on pärast järjekordset täistabamust tiitlivõistlustel leida MK-etapiks üles võiduiha ja tõestamisvajadus?

Pärast kordaläinud MM-i on MK-etappideks tõepoolest raskem keskenduda kui tavaliselt. Mäletan, et kui jäin 2003. ja 2005. aasta MM-il napilt medalita, siis tundsin tiitlivõistluste järel palju suuremat tõestamisvajadust. Nii oli hooaja lõpus peetud MK-etappideks lihtsam keskenduda ning suutsingi edukalt esineda.

•• Tõepoolest – võitsid mõlemal korral pärast mainitud medalita jäämist MK-sarjas maineka Holmenkolleni 50 km sõidu. Kas nüüd oled siis võidumõtted maha matnud?

Seda mitte, aga arvan, et nüüd võib mõnel teisel mehel olla tohutu tõestamisvajadus. Muidugi pean tähtsaks ka Trondheimi maratoni – pole ju pikka aega saanud tippkonkurentsis 50 km sõita! Kindlasti tahan korralikku punktilisa, et MK-sarja üldpingereas kohta parandada.

Kui oluliseks pead Trondheimi etappi oodates tõika, et samas formaadis – ühisstardist ja klassikatehnikas – jagatakse 50 km sõidu medaleid ka tuleval talvel Vancouveri olümpial?

Muidugi võtan Trondheimi etappi kui korralikku proovi enne Vancouveri olümpiat. Usun, et eelseisev võistlus kujuneb tunduvalt aktiivsemaks kui mu viimane 50 km ühisstardist sõit 2005. aastal Oberstdorfi MM-il, kus pidin leppima neljanda kohaga. Uuendusena jagatakse alates teisest 8,3-kilomeetrisest ringist MK-punkte ka vahefinišites, mis lubab eeldada tõsist „paugutamist“ juba päris varakult.

Suures grupis loksumist viimaste kilomeetriteni ei soosi ka üsna raske rada. Kui mingit jama (loe: värsket lund) rajal ees pole, mis pidurdaks libisemist, peaksid Trondheimis tekkima päris suured vahed.

•• Kuidas tundsid end tänasel (eilsel – toim) soojendustreeningul?

Trenn venis tunni ja 50 minuti pikkuseks – pikemaks, kui nii pika võistluse eel tavaks. Ilm oli keeruline ja ma ei saanud suuski toimima. Hommikul sadas lund, päevapeale läks sulale, pärastlõunal hakkas hoopis vihma tibutama.

Ootan võistlust huviga ka seetõttu, et näha, kuidas konkurendid suuskade vahetamisel käituvad. Minul ju 50 km sõidus suusavahetuse kogemust seni veel polegi! Trondheimis võib suuski vahetada iga ringi järel, kokku seega viis korda. Ennustatakse nelja soojakraadi ehk kliistriilma – tõenäoliselt panen enne võistlust valmis neli paari määrdega suuski ning igaks juhuks ka ühe ilma määrdeta, no wax paari. Tänane (eilne – toim) ilmaennustus ei pidanud paika, mistõttu tuleb võistluspäevalgi kõigeks valmis olla...

Millise jälje on su valmisolekule jätnud MM-triumfile järgnenud melu koos kõigi pidude ja pillerkaaridega?

Ei midagi erilist. Sain suhteliselt rahulikult selleks võistluseks valmistuda. Kui meenutada mu eelmisi kuldmedalivõite, siis on Libereci MM-i järgne aeg möödunud normaalsemalt (naerab).

Pikka passimist ei tule

•• Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver on kindel, et täna Trondheimi 50 km klassikamaratonil rakendatav uuendus, mille kohaselt jagatakse MK-sarja punkte ka vahefinišite pare­matele, välistab pika võistluse igava stsenaariumi.

•• „See on fakt, et esimesed paar-kolmkümmend kilomeetrit ei loksu sportlased enam ühes suures grupis ega vaata vaid nõutult üksteisele otsa,“ selgitas Alaver. „Vahefinišipunkte jagatakse juba alates teisest ringist kõige raskemal tõusul, kokku viis korda. Vägagi võimalik, et juba esimeses vahefinišis, 11. kilomeetril, saab suure grupi ühtlane kulgemine lõpu – kindlasti on Norra noorema põlvkonna meeste seas neid, kes kibelevad end kodupubliku ees näitama ega malda pikalt passida.“

•• Iga vahefiniši võitja teenib 15, teise koha omanik 10 ja kolmas 5 MK-punkti. Kui üks suusataja suudaks võita kõik vahefinišid ning jõuda esimesena ka finišisse, nopib ta koguni 175 punkti (75 vahefinišite ja 100 etapivõidu eest).

•• Eestlastest stardivad Andrus Veerpalu kõrval Jaak Mae, Algo Kärp ja Priit Narusk. „Andruse kui hiljuti maailmameistriks tulnud sportlase motivatsioon pole praegu nii suur kui 2003. aastal, mil ta võitis Holmenkolleni maratoni,“ tõdes Alaver. „Toona oli näha igast tema liigutusest, et ta tahab võita! Aga kindlasti üritab Andrus Trondheimiski teha korraliku sõidu.“

Tänane 50 km klassika ühisstardist sõit algab Trondheimis kell 13:30.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes