Uuring: EMi korraldamine tõi Eestisse ligi kaks miljonit eurot täiendavat tulu
Kurlingu EM’i külastajate, osalejate ja eelvõistlusel osalejate kulutused moodustasid kokku 1,9 miljonit eurot, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud mõju analüüsist. Kulutustest suurema osa moodustasid väliskülastajate kulutused ning Eestisse toodud maksutulu suurusjärk oli hinnanguliselt 250 tuhat eurot.
Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige ja EM’i korralduskomitee juht Fred Randver kinnitas, et kõik võistluse korraldamisega seotud arved on Eesti Curlingu Liidul tänaseks tasutud. “Euroopa meistrivõistluste korraldamine tõi Eestile majanduslikku kasu ja kasvatas rahvusvahelist tuntust, kuid selle korraldamisega seotud majanduslik risk oli mõistagi suur. Kogemus kahjuks näitab, et mitmed spordisündmuste korraldajad maadlevad hiljem võlgadega. Võtsime sihiks korraldada EM’i kõrgel tasemel, kuid samas ka majanduslikult jätkusuutlikult ning on hea meel, et see eesmärk sai saavutatud,” kinnitas Randver.
Kurlingu EM’i majandusliku mõju arvutamiseks leiti külastajate poolt tehtud kulude summa ja ettevõtlussektorile lisandunud käive. Külastajate poolt tehtud kogukulude leidmiseks korrutati
inimeste arv keskmise kuluga kululiikide lõikes. Kurlingu EM’iga seotult laekus lisaks käibemaksule ka tööjõu ja kasumimakse ning maksutulu laekus ka võistluste korraldajalt ja üritusele teenuseid osutanud firmadelt.
Euroopa meistrivõistlustega kaasnenud kogumõju on Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul spordisündmuse otsesest majanduslikust mõjust suuremgi. Võistluse heal tasemel korraldus ja laialdane kajastus rahvusvahelistes teleülekannetes suurendasid Eesti tuntust ja atraktiivsust turismisihtkohana ehk kaudse positiivse mõjuna võib oodata välisturistide huvi suurenemist Eesti kui võimaliku sihtriigi vastu. Muuhulgas avaldub positiivne mõju ka sportliku eluviisi ja liikumisharrastuse propageerimises.
“Mul on siiralt hea meel, et saime anda oma panuse kogu Eesti tuntuse ja positiivse maine kasvatamiseks. See on ka põhjus, miks riik ja omavalitsused on valmis selliseid üritusi toetama ja on huvitatud nende korraldamisest. Kogu turniiri jooksul kuulsime väliskülalistelt Eesti suunal väga palju kiidusõnu,” tõi Randver välja.
Tallinnas toimunud võistlustel osales kokku 46 võistkonda ehk 227 võistlejat, neist 217 välismaalt. Koos mängijate, treenerite, kohtunike, akrediteeritud ajakirjanike, võistluse korraldamisega seotud personali ja välismaalt saabunud pealtvaatajatega osales EM’il kokku üle 1 500 välismaalase. Välisriikidest saabunud delegatsioone eristab keskmisest pikem viibimine Eestis. Väliskülalised viibisid Eestis keskmiselt 10 ööd, korraldajad 10 kuni 17 ööd ja pealtvaatajad keskmiselt 7 ööd.
Kaheksa päeva jooksul jälgis kurlingu ülekandeid ETV2 ja ETV+ kanalitel kokku 216 tuhat inimest. Eesti-Norra naiskondade B-divisjoni finaali jälgis 25 tuhat inimest ning A-divisjoni meeste finaali Šotimaa ja Rootsi vahel jälgis 30 tuhat vaatajat. Sellele lisandusid ka vaatajad ERRi veebis.
Rahvusvahelise ülekandeõiguse ostsid 14 erinevat kanalit, sh Kanadas ja USAs. Rahvusvaheliste teleülekannete auditoorium ei ole hetkel teada, kuid arvestades eelmiste EM’ide vaatajanumbreid peaks see jääma 20-30 miljoni vahele.
Kurlingu Euroopa meistrivõistluste majandusliku mõju uuringu raames viidi läbi kaks küsitlust. Esimene küsitlus keskendus EM’il osalenutele ja pealtvaatajatele. Teises küsitluses vaadeldi ürituse otsest mõju koostööpartneritele ja teenusepakkujatele, mis lähtus osalejate kulutustest ja riigile laekuvatest maksutuludest ning arvestati ka kaudset mõju, nagu ettevõtteile lisandunud kliendid, hea maine ja kasvav majandustegevus.
Le Gruyère AOP Euroopa kurlingu meistrivõistlused on Rahvusvahelise Kurlingu Föderatsiooni (WCF) kalendris suurima osavõtjate arvuga tiitlivõistlus. Võistluse eelarve oli 1,1 mln eurot, millest Eesti panus moodustas 423 tuhat eurot. Võistluse korraldas Eesti Curlingu Liit.
