„See kutse tuli mulle üllatusena,“ sõnas Adermann. „Olin naistesõidust küll kuulnud ja ka suusatamine on mulle alati meeldinud, kuid eestvedajaks hakkamise osas olid esialgu kõhklused. Sai ju minu osaks kuuajase treeninguga enda kui amatööri näitel tõestada, et absoluutselt kõik on võimelised ka vähese ettevalmistusega talve- ja suusarõõme nautima ning 16-kilomeetrise distantsiga naistesõidul osalema.“

Mõistagi on naistel lubatud osa võtta ka põhimaratonist ehk 63 km distantsist. Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk uuris, et mulluse statistika põhjal oli 63 km sõidul osalenutest veidi üle 11% naisi. Järsku on atraktiivne 16 km pikkune naistesõit tõmmanud ära õrnema poole osavõtjaid põhidistantsilt? „Ei usu, et naistesõidu pärast on see protsent ainult 11. On küllalt naisi, kes võtavad osa mõlemast sõidust ning ka neid, kes alustavad naistesõiduga ja siis pärast piisava treenituse saavutamist tulevad pikemale distantsile üle,“ teadis Kelk.

Adermann ütles, et tema poleks Tartu Maratonist osavõtule mõelnudki, kui seal polnuks naistesõitu. „Mulle tõesti väga meeldib suusatada, kuid olen asjaarmastaja ja selleks ka jään. Just sel põhjusel valiti mind ka naistesõidu patrooniks - et masse kutsuks suusatama lihtne inimene, kes innustaks. Profisportlase üleskutse võib ühele keskmisele naisele pigem hirmutavalt mõjuda, tekitades alaväärsuskompleksi ja tõugates ta spordist hoopis eemale. Mina kui pühapäevasuusataja pigem naudin sõidu ilu, jään vahepeal lumist metsa vaatama, teen oravast pilti jms, kui et tihedas grupis aja peale kihutan või nö ennast proovile panen. Ma tean niigi, mida ma suudan ja kus on mu võimete piir,“ pajatas Adermann. Samas ta lisas, et maratoniässad on imetlust väärt, aga see on nende elustiil.

Ettevalmistus treeneri juhendamisel
Patroonina ei pidanud Adermann olema esindusisik või pidama sütitavaid kõnesid, vaid pühenduma eesmärgistatud treeningutele ja jagama oma positiivseid emotsioone. „Kuna töötan TV3s, siis kajastasin oma ponnistusi iganädalaselt „Seitsmestes uudistes“ ja kirjutasin jooksvalt blogi Naistemaailma veebilehel. Mõte oli inspireerida kõiki suusasõpru ja eriti muidugi neid naisi, kes erinevatel põhjustel aastaid suuski alla polnud saanud, kuigi soovinuks.“

Otsest ettevalmistust naistesõiduks alustas Adermann kuu enne starti treener Ave Ojasooni juhendamisel. „Tõeliselt heatujuline ja nutikas treener, kes kinnitas juba esimesel kohtumisel, et läbi sõidan ma distantsi niikuinii, iseasi, kuidas. Eks tehnikat ja nippe ta mulle õpetama hakkaski ja sellisest suusakoolist oli väga palju kasu. Harjutasime vabatehnikat, sain kaasaegsed saapad, suusad, kepid ja muu vajaliku ning treeningud, lihvitud tehnika ja varustus andsid tõesti hea mineku,“ tunnistas Adermann. „Naistesõidu stardis oli meeleolu super, vahepeal sai tehtud kohvipause ja rajal tööasjugi aetud, loomulikult kajastas mu retke TV3 uudised. Midagi keerulist polnud, puhas rõõm ja püstitatud eesmärk sai mitmekordselt täidetud - läbisin distantsi ja tean, et vähemalt mõned naised tulid sõitma just minu suusakatsest julgustust saanuna.“

„Naistesõit ongi mõeldud neile, kes kohe pikale maratonile minna ei söandaks, kuid kes indu saades selle ehk kunagi plaani võtavad,“ leidis Adermann. „Tegemist on suurepärase hüppelauaga (muide, sama terminit kasutas ka Indrek Kelk – toim.), mis loob baasi suuremasse sporti astumiseks või naasmiseks. Tean enda tutvusringkonnast kümneid naisi, kes mõtte Tartu Maratonile minna eos välja naeravad, kuid kes koos sõbrannadega on valmis naistesõidule tulema. Õigupoolest sobiks siia hüüdlause, mida ise naistesõidule kutsudes kasutasin - tähtis pole mitte võit, vaid sõit!“

Adermann lisas, et enne naistesõitu oli ta suusatamise mõttes nö puhas leht, vaid kunagi nooruses oli ta läbinud Pärnu – Sindi suusamatku. „Näiteks Pirita suusarajad avastasin enda jaoks alles naistesõiduks treenides,“ väitis Adermann, et Tallinna lähistel ta polnudki enne suusatanud.

Lapsepõlves oli liikumine elustiil
Spordivõõras inimene pole Adermann siiski kunagi olnud. „Kooli ajal käisin aastaid ujumistrennis ja tantsimas. Palju sõitsime rattaga - see polnud trendi või trenni pärast, vaid puhtalt elukorralduse tõttu. Suvel sai jooksmas käidud ja talvel suusatatud - isa oli agar meid vennaga tagant utsitama. Koolis käisime jalgsi, iga päev kokku tunni. Tallinnasse ülikooli tulles hakkasin joogaga tegelema, praegugi käin võimalusel palju jalgsi,“ peab naistesõidu patroon liikumist ja sporti vajalikuks.

Veel pole Adermann kindel, kas eeloleval talvel teeb ta uuesti kaasa naistesõidul või hoopis TV3 võistkonnas Teatemaratonil „Nii TV3 kui ka meie sõsarkanal TV6 on agarad rahvaspordiürituste toetajad ning meie töötajad osalevad kõikjal hasardiga. Aga eks seda siis näha ole, kui vapra võistkonna välja paneme,“ ütles Adermann. Küll aga lubas Adermann, et võtab sel aastal naistesõidule tütre kaasa.

Aastaid tegutses Adermann TV3 ekraanil ka ilmateadustajana, seepärast on sobiv temalt kui naistesõidu patroonilt küsida, millist ilma ta eeloleval talvel ootab? „Eks ikka ilusat ilma - mõnusa lumega ja tuulevaikset. Ja et suusk libiseks hästi!“