Eesti kurling on olnud esindatud ka mõlemal seni toimunud noorte taliolümpial – 2012. aastal Innsbruckis ning 2016. aastal Lillehammeris, esimesel korral oli Eesti juunioride koondises tänane EOK olümpiamängude ettevalmistusprogrammi sportlane Marie Turmann.

„Sügav kummardus eelnevatele mängijatele, kes kvalifikatsioonipunktid kokku said ja meile koha tõid,“ ütles kurlinguvõistkonna treener Erkki Lill.

Lausanne’i kurlinguturniirist võtab osa 24 riiki, kes on jagatud nelja alagruppi. Eesti vastased on A-alagrupis Lõuna-Korea, Hispaania, Poola, Venemaa ja tiitlikaitsja Kanada. „Kõik on oma koha välja teeninud, igal maal on omad traditsioonid. Venemaa traditsioonid on aastast 1990, Kanadast ei hakka rääkimagi – seal on 1,5 miljonit mängijat. Neljas alagrupis on kõik koondised tugevad, nõrku siin pole!“ hindas Lill.

Pärast segavõistkonnaturniiri jaotatakse mängijad 18. jaanuariks rahvusvahelistesse paaridesse, et mängida segapaaristurniiri. Segapaarid moodustatakse põhiturniiri järgselt nii, et igas võistkonnas oleks erinevast riigist päris nais-ja meesmängija. „See on kiiduväärt ettevõtmine, mängijad saavad omavahel rohkem suhelda ning sõbruneda,“ selgitas Lill.

Lisaks oskustele jääl on Eesti koondislased andekad ka teistes kultuurivaldkondades. Natali Vedro tegeleb vabal ajal sõutantsuga, Katariina Klammer mängib klaverit ja laulab ning Henry Grünberg mängib trumme. „Meil on koolis bänd ning hetkel mängin trumme isegi veidi rohkem kui muidu. Muusika aitab mõtted eemale viia ja ma ei närveeri nii palju,“ iseloomustas Grünberg. „Kui ma tantsin, siis see muusika haarab kaasa ja toob mulle rahu,“ lisas Vedro.

Kurlinguturniiri mängitakse Palladium de Champéry hallis, mis kannab Eesti kurlinguajaloost meeldivat mälestust. 2014. aasta sügisel võitis Eesti naiskond siin Sotši olümpiapronksi ja 2013. aasta maailmameistrit Šotimaad. „Selliseid paralleele tuleb tuua, see tekitab hea tunde!“ arvas Lill.