Kui Kalla Itaaliast Val di Fiemmest võidukarikaga kodumaale jõudis, ei jätnud meedia teda mitmel päeval rahule. Juba võrreldakse Lotteks hüütavat naerusuist piigat ühe kuulsama Rootsi naissportlase, mäesuusataja Anja Pärssoniga.

“Ooh, Tour de Ski järel koju tulles olin äärmiselt üllatunud — minu ümber askeldas nii palju meediarahvast,” ütles ta. “Paljud võhivõõrad inimesed tulid mind õnnitlema ja rääkisid, et nad elasid mulle teleri ees kaasa. Mu elus toimus suur muutus.”

Sapporo MM-il sai Kalla 10 km vabatehnikasõidus viienda koha. Toona Rootsi koondist juhendanud Inge Bråten hõikas siis välja: kes tahab järgmisel aastal võita, peab alistama Kalla. “Muidugi ei võinud ma suvel treenides arvata, et võin juba sel talvel nii häid tulemusi näidata,” tunnistas Kalla. “Kuid loodan olla oma elu parimas vormis 2010. aasta Vancouveri olümpial.”

Põhja-Rootsis Pajalas elav Per-Erik Kalla sõitis kodukommuuni kulul tütrele Tour de Ski viimasel etapil kaasa elama, kuid jättis mineku saladusse.

“Ma ei teadnud, et isa kohale tuli!” meenutas Kalla. “Nägin teda alles siis, kui läksin rajale. Ta pidas õigemaks mind mitte tülitada, sest mul tuli keskenduda võistlemisele ja anda endast parim. Võib-olla hakanuksin temaga kohtudes närveerima. Pärast võitu oli meil mõistagi väga tore olla. Vestlesime ja tundsime end mõnusalt. Oli ka õhtusöök, kus kõik laulsid.”

Kes teab, võib-olla just isa tugi innustas Kallat ränkraskel Alpitõusul Kuituneni püüdma. “Ma poleks iial osanud niisugust edu loota,” lausus rootslanna. “See oli nagu unenägu. Olin täiesti tühi, samas äärmiselt rõõmus.”

Tärendö külas kasvanud Charlotte alustas sihipäraste treeningutega juba üheksa-aastasena. Gällivaare suusagümnasiumis õppides polnud ta Rootsi parim, kuid 18-aastane näitas juunioride MM-kulda võites oma võimekust.

“Veendusime juba juunioride koondises, et ta on tippsuusatamiseks valmis,” on toonane treener Lars Selin öelnud. “Sul peab olema hea mootor ja kõige tähtsam on tugev süda. Teda kannustab tugev võidutahe ja võitmise vaist.”

Kallale meeldivad rohkem pikemad distantsid. Ta ise peab põhjuseks järjepidevat usinat harjutamist.

“Ma pole olnud peaaegu üldse haige, ka pole saanud vigastusi,” selgitas ta. “Suvel harjutasin rohkem kui varem, esimest korda tegin intervalltreeningut. Meil on võistkonnas noored suusatajad, kes kõik tahavad olümpial hästi esineda. Toetame ja innustame üksteist.”

Intervalltreeningu võttis treener Joakim Abrahamsson kavva norralanna Marit Bjørgeni eeskujul. Norralanna tõusis paljuski tänu sellele 2003. aastal MM-il kangelaseks.

Suvel siirdus Kalla Östersundi ja asus sealses ülikoolis õppima spordieriala. “Õpin poole koormusega, suusatamine on minu peamine tegevus, seejärel tulevad õpingud. Siiani on kõik sujunud,” lausus ta.

Otepääl homme kavas olevaks 10 km klassikasõiduks Kalla suurt sihti ei sea. “Tahan teha hea etteaste ja püüan sõita õige tehnikaga,” ütles ta.