Sarnaseid paljastusi suusatajate kahtlaste verenäitude kohta on ka varasemalt avalikuse ette toodud ning viimati tehti seda mahukalt 2014. aasta Sotši olümpiamängude paiku.

“Tegemist on usaldusväärsete ajakirjanikega, kes on ka varasemalt antud teemasid käsitlenud ning neile on ka varasemalt lekitajate poolt salajast informatsiooni edastatud,“ sõnas Port Delfile.

Nimetatud väljaannete käsutuses on andmebaas, kus on enam kui 2000 sportlase ja 10 000 veretesti tulemused aastatest 2001-2010. Sunday Timesi andmetel saab nende näitude põhjal järeldada, et eelmisel kümnendil võideti alates 2001. aastast iga kolmas murdmaasuusatamise tiitlivõistluste medal - neist 91 kuldset - kahtlase verenäiduga sportlase poolt.

“Usun, et antud ajakirjanikud on varasematest paljastustest õppinud. Nende eesmärk ei ole kindlasti ajada valet juttu. Usun, et neil on veel midagi pagasis. Usun, et seekordne teemakäsitlus saab olema varasemast intensiivsem,“ tõdes Port.

“Tegemist on eelnevate käistluste teemapikendusega. Tundub, et tegemist on autentse allikaga. Praegusel juhul ei vaadelda ühtegi konkreetset juhtumit. Pigem on tegemist aegriba jälgimisega,“ rääkis Port.

Mis saab Eestist?

Kuidas olla aga veendunud, et antud juhtumite puhul ei ole tegemist kõrgete hemoglobiininäitudega ning pigem on ikka olnud tegu manipulatsiooniga? “Loomulikult on võimalik leida erinevaid põhjendusi. Kui asja aga põhjalikumalt uurida, siis on selge, et manipulatsioon on üks ja peamine selgitus. Praegu viitab kõik selle hüpoteesi suunas, et asjad ei ole olnud korras. Tegemist on piisavalt kogenud ajakirjanike seltskonnaga, et sealt ei tuleks välja ebapädevat materjali,“ märkis Port.

Antud infoga tuldi Pordi arvates avalikkuse ette praegu, kuna lähenevad olümpiamängud annavad antud teemale suurema auditooriumi. Üheks põhjuseks võib olla ka Venemaa sportlaste hiljutine võit Rahvusvahelises Spordiarbitraažis. Praeguse paljastuse kohaselt on kõige rohkem patustajaid olnud just venelaste seas.

Kõige enam kahtlaseid verenäite ehk 34% kõigist sportlastest on Venemaal. Järgnevad Prantsusmaa (29%), Austria (28), Türgi (25), Poola (23) ja Saksamaa (22). Norra suusatajatel on see protsent 13 ja Eestil 12.

Pordi arvates ei ole praegune paljastus seotud sellega, et Eesti suusasportlased on senistest dopinguvaidlustest puhta nahaga välja tulnud.

“Praegu ükski asi otseselt ei tõenda, et keegi konkreetselt oleks süüdi. Rohkem üritatakse anda mõista, et kõik ei ole alati nii nagu näib. Tahetakse, et inimesed saaksid rohkem aru, mis tegelikult toimub,“ sõnas Port.