•• Tiit, miks sa eelmise nädala lõpus Sotšis käisid?

Käi­sin seal koos slo­vee­ni Uroš Po­nik­va­ri­ga, kes on sa­mu­ti FIS-i teh­ni­li­ne de­le­gaat, Ve­ne­maa, Uk­rai­na ja Val­ge­ve­ne teh­ni­li­si de­le­gaa­te ning võist­lus­te kor­ral­da­jaid koo­li­ta­mas. Kok­ku tu­li 80 ini­mest, mis oli viie võrra roh­kem kui kaks aas­tat ta­ga­si sar­na­sel üri­tu­sel Rõbins­kis. Ve­ne­maal sel­li­se ta­se­me­ga koo­li­ta­jaid ei ole, ses­tap kut­su­vad nad mu­jalt.

Tu­le­vi­kus on plaan ha­ka­ta koostöös FIS-iga sel­li­seid üri­tu­si kor­ral­da­ma igal aas­tal, sest Ve­ne­maal on maail­ma suu­rim suu­sa­turg. Näi­teks läi­nud tal­vel üheaeg­selt Ve­ne­maa 140 lin­nas korraldatud suu­sap­äe­val käis suu­sa­ta­mas 800 000 ini­mest!

•• Kas sa olümpia suusaradadele ka pilgu peale heitsid, kuigi Sotši mängudega polnud sel üritusel otsest seost?

Käi­sin pai­gas, kus pee­tak­se olümpia murd­maavõist­lu­sed — sel­le ni­mi on Pse­ha­ko. Mi­da­gi pea­le met­sa seal veel po­le, ise­gi mit­te ini­ma­sus­tust. Pse­ha­ko asub me­re­pin­nast 1445 m kõrgu­sel, tu­le­vas­test olümpiavõist­lus­test an­na­vad seal prae­gu mär­ku üks­nes juur­depää­su­tee­de ehi­ta­mi­ne ja puu­de va­he­le tõmma­tud lin­did, mis mär­gi­vad ra­da­de asu­koh­ta. Lä­hi­mad asu­lad, nii­ni­me­ta­tud Ees­ti külad Es­to-Sa­dok ja Kras­na­ja Pol­ja­na asu­vad mit­me ki­lo­meet­ri kau­gu­sel.

Aga loo­dus on tu­le­va­ses olümpia­pai­gas müsti­li­selt võimas. Sin­na, ku­hu on ka­van­da­tud suu­sas­taa­dion koos tribüüni­de ja va­ja­li­ke hoo­ne­te­ga, laiub prae­gu põlis­mets. Enam kui sa­ja-aas­ta­sed nu­lud ja pöö­gid ja muud puud. Li­sa­me siia laius-kraa­di, kus see kõik asub — olümpia suu­savõist­lu­sed pee­tak­se peaae­gu subt­roo­pi­kas, ku­hu võib tal­vel ma­ha sa­da­da ku­ni ka­hek­sa meet­ri­ pak­su­ne lu­me­ka­te!

•• Kui kaugel kogu see kaunidus Sotšist asub?

Lin­nast sõit­si­me Pseha­kos­se bus­si­ga üle tun­ni, Ad­le­ri len­nu­jaam, mil­le lä­his­te­le ehi­ta­tak­se suur olümpiaküla, asub tun­du­valt lä­he­mal. Kuid murd­maa­rah­vas ei pea olümpia ajal õnneks sõidu­le peaae­gu üld­se ae­ga ku­lu­ta­ma — nen­de võist­lus­pai­ga lä­he­dus­se, enam-vä­hem sa­ma kõrge­le me­re­pin­nast plaa­ni­tak­se luua 800 ma­ju­tus­koh­ta.

•• Kui kaugele on radade ettevalmistusega jõutud?

Ra­jad ek­sis­tee­ri­vad prae­gu vaid pa­be­ril. Suu­sa­ta­da seal veel ei saak­ski, sest kõik­jal laiub al­les mets, aga ra­da­de pla­nee­ri­mi­ne nor­ra­la­se Her­mod Bjørkestøli juh­ti­mi­sel on prak­ti­li­selt lõppe­nud. Olen plaa­ne näi­nud — mi­na nii osav et­te­ku­ju­ta­ja po­le, na­gu Bjørkestøl, aga ra­jad tun­du­vad hu­vi­ta­va pro­fii­li­ga. Rel­jeef on suh­te­li­selt mäng­lev, sest ko­gu te­ge­vus hak­kab toi­mu­ma väi­ke­sel ja pii­ra­tud alal.

Ke­va­del, kui lu­mi on su­la­nud, peaks­ki murd­maa­pai­gas al­ga­ma suu­rem töö. Es­malt siis puu­de lan­ge­ta­mi­ne, tee­dee­hi­tu­se jät­ka­mi­ne ja nõnda eda­si.

•• Saan aru, et Sotši mängude korraldajail on sammuda veel pikk tee. Millises punktis nad sel teekonnal praegu asuvad?

Koh­tu­sin Sotšis olümpia spor­di­di­rek­to­ri De­nis Pol­ja­ko­vi­ga, kes vas­tu­tab kõigi spor­dia­la­de kor­ral­du­se eest. Te­ma sõnul asu­tak­se pla­nee­ri­mis­faa­sis — tea­tak­se ju­ba, mi­da kõike on tar­vis ehi­ta­da.