Pekk: Sotši rajad ootavad põlismetsa langetamist
Käisin seal koos sloveeni Uroš Ponikvariga, kes on samuti FIS-i tehniline delegaat, Venemaa, Ukraina ja Valgevene tehnilisi delegaate ning võistluste korraldajaid koolitamas. Kokku tuli 80 inimest, mis oli viie võrra rohkem kui kaks aastat tagasi sarnasel üritusel Rõbinskis. Venemaal sellise tasemega koolitajaid ei ole, sestap kutsuvad nad mujalt.
Tulevikus on plaan hakata koostöös FIS-iga selliseid üritusi korraldama igal aastal, sest Venemaal on maailma suurim suusaturg. Näiteks läinud talvel üheaegselt Venemaa 140 linnas korraldatud suusapäeval käis suusatamas 800 000 inimest!
•• Kas sa olümpia suusaradadele ka pilgu peale heitsid, kuigi Sotši mängudega polnud sel üritusel otsest seost?
Käisin paigas, kus peetakse olümpia murdmaavõistlused — selle nimi on Psehako. Midagi peale metsa seal veel pole, isegi mitte inimasustust. Psehako asub merepinnast 1445 m kõrgusel, tulevastest olümpiavõistlustest annavad seal praegu märku üksnes juurdepääsuteede ehitamine ja puude vahele tõmmatud lindid, mis märgivad radade asukohta. Lähimad asulad, niinimetatud Eesti külad Esto-Sadok ja Krasnaja Poljana asuvad mitme kilomeetri kaugusel.
Aga loodus on tulevases olümpiapaigas müstiliselt võimas. Sinna, kuhu on kavandatud suusastaadion koos tribüünide ja vajalike hoonetega, laiub praegu põlismets. Enam kui saja-aastased nulud ja pöögid ja muud puud. Lisame siia laius-kraadi, kus see kõik asub — olümpia suusavõistlused peetakse peaaegu subtroopikas, kuhu võib talvel maha sadada kuni kaheksa meetri paksune lumekate!
•• Kui kaugel kogu see kaunidus Sotšist asub?
Linnast sõitsime Psehakosse bussiga üle tunni, Adleri lennujaam, mille lähistele ehitatakse suur olümpiaküla, asub tunduvalt lähemal. Kuid murdmaarahvas ei pea olümpia ajal õnneks sõidule peaaegu üldse aega kulutama — nende võistluspaiga lähedusse, enam-vähem sama kõrgele merepinnast plaanitakse luua 800 majutuskohta.
•• Kui kaugele on radade ettevalmistusega jõutud?
Rajad eksisteerivad praegu vaid paberil. Suusatada seal veel ei saakski, sest kõikjal laiub alles mets, aga radade planeerimine norralase Hermod Bjørkestøli juhtimisel on praktiliselt lõppenud. Olen plaane näinud — mina nii osav ettekujutaja pole, nagu Bjørkestøl, aga rajad tunduvad huvitava profiiliga. Reljeef on suhteliselt mänglev, sest kogu tegevus hakkab toimuma väikesel ja piiratud alal.
Kevadel, kui lumi on sulanud, peakski murdmaapaigas algama suurem töö. Esmalt siis puude langetamine, teedeehituse jätkamine ja nõnda edasi.
•• Saan aru, et Sotši mängude korraldajail on sammuda veel pikk tee. Millises punktis nad sel teekonnal praegu asuvad?
Kohtusin Sotšis olümpia spordidirektori Denis Poljakoviga, kes vastutab kõigi spordialade korralduse eest. Tema sõnul asutakse planeerimisfaasis — teatakse juba, mida kõike on tarvis ehitada.