Trammi juhendatav naiste koondis seadis lõppenud MK-sarja hooajaks kõrged sihid. Treener lootis sügisel, et hoolealused jõuavad MK-sarjas neljal-kuuel korral 20 parema hulka ning lisaks neljal-kuuel korral 30 tugevama sekka. Reaalsus osutus aga karmiks. 30 edukama hulka jõuti vaid kahel korral — Tatjana Mannima ja Kaili Sirge Tour de Ski sprindietapil Prahas.

•• Mida sa hooajast õppisid?

Eesmärgid olid oluliselt suuremad. Tulemusi, mida sügisel lootsime, ei tulnud… Õppisin, et suurte eesmärkide väljahõikamine pole kõige targem tegu, kui sul puudub sajaprotsendiline kindlus sportlaste seisundist. Samuti kogesin, et kergetel radadel harjutades võid sportlaste seisundist petlikult vaimustuda.

Eeloleval suvel tuleb suusanaistel senisest rohkem valu taluda! Näiteks erinevatel jooksuvõistlustel. Mulle tundub, et tugevad pingutused jooksurajal aitavad samuti valu talumise võimet arendada.

•• Mis hinde paned naiste koondise tänavusele esinemisele?

Esmalt kannan plusspoolele Laura Rohtla ja Kaija Udrase esiletõusu — uued näod koondise piirimail. Nad suutsid kogu ettevalmistusperioodil korralikult harjutada ja püsisid terved. Parandasid hooaja jooksul oma FIS-punkti (rahvusvahelise suusaliidu tasemenäitaja — toim) võrreldes mullusega väga oluliselt.

Plusspoolele jäid ka Kaili Sirge sprindisõidud: B-finaali jõudmine Olose-võistlusel hooaja alguses ja 27. koht Tour de Ski etapil Prahas, aga ka 31. koht Kuusamo MK-etapil ning 38. koht Lahtis. Hooaeg tervikuna kujunes Kailile vähemalt sprindis mullusest paremaks, maikuine silmaoperatsioon ja juuni lõpus tehtud mandlilõikus ei kärpinud oluliselt hoogu.

Plusspoolele pääsevad ka Tatjana Mannima mõned sõidud. Tema probleemiks on hilja algav hooajaeelne ettevalmistus, mistõttu talvine koormus kujuneb liiga suureks.

•• Kas võistlused on vormi parandamiseks ikka õige koht?

Parandamisvaru näen targemas treenimises. Potentsiaali Tanjal on, aga pidev keskmise intensiivsusega harjutamine ei vii edasi.

•• Millal jõuame ometi Piret Pormeistrini?!

Kõige suurem probleem on muidugi tõesti Piret. Mullune U-23 MM-i sprindipronks varjutas ehk ülejäänud tausta… Tänavu oli Piretil üks väike sähvatus, mis jäi meedias peaaegu tähelepanuta: neljas koht Skandinaavia karikaetapil Vuokattis.

Tema esinemisele avaldas tõenäoliselt mõju juuli alguses kimbutama hakanud viirushaigus. Ma usaldan sportlast — ju oligi asi nii tõsine, nagu Piret rääkis. Mis puutub aga harjutamisse, siis pärast haigust muutus ta igasuguste arendavate treeningute suhtes äärmiselt ettevaatlikuks. Ma ei saanudki temaga edaspidi enam nii tööd teha, nagu oleks soovinud.

•• Kas sa tõesti usud, et nimetatud suusatajail on eeldusi jõuda kuhugi maailma tippkonkurentsis?

See küsimus huvitab kõiki. Et kuhugi jõuda, on esmatähtis treeningu kvaliteedi parandamine. Ettevalmistusperioodil tuleb meil kõiges tõsta liikumiskiirust, nii jõuharjutusi tehes, ujudes, joostes kui ka rullsuukadega sõites. Praegu on see naistel keskmiselt 9,5 km/h, kuid vaja oleks vähemalt 11–11,5 km/h. Suurem kiirus lubab koguda rohkem treeningutunde ja -kilomeetreid. Näiteks Piretil oleks vaja lisada 1500 km, mis tähendab kahte korralikku treeningukuud!

Naiskond on viimasel kahel aastal harjutanud üpris ettevaatlikult, vältinud raskemaid maastikke. Aga tegu on ju rahvuskoondisega! Täiskasvanud inimesed peavad harjutama raskema reljeefiga radadel, kui tahavad MK-sarjas midagi ära teha. See on teine väga oluline tingimus.

Kolmandaks — arendavad treeningud peavad muutuma veel raskemaks ja tugevamaks. Üks võimalus on suvise imitatsioonitreeningu osakaalu suurendamine — meie naised teevad seda hooaja eel paarsada tundi, konkurendid 500–600 tundi!