Nurmsalu: olen näljutamisega äärmustesse läinud ja pildi tasku pannud
Suusahüpetega lõpparve teinud ning tavalise inimese tööellu sukeldunud Kaarel Nurmsalu rääkis intervjuus Eesti Päevalehele, et lisaks eelarvelistele probleemidele sai tal villand enda pidevast näljutamisest.
"Olen suusahüppaja kohta küllaltki suure ülakeha ja raske kondiga ning pidin vajaliku kehakaalu hoidmiseks palju rohkem vaeva nägema kui mõned teised hüppajad. See ei olnud kunagi ületamatu probleem ega olnuks ka sel suvel sportimist jätkates, aga enda sundimiseks pidin leidma väga suure motiveerija. Kui selgus, et soovitud rahasummat kokku ei saa, kadus näljutamise motivatsioon," sõnas Nurmsalu.
"Pidev näljutamine on kohati ebainimlik. Olen mitmel korral pildi tasku pannud, kui läksin äärmustesse. Samas tundsin, et kui sain 67 kilo kätte, oli maru kerge lennata. Paar kilo mõjutab hüpet väga palju. Suusahüpe pole füüsiliselt raske, kurnab pigem vaimne pool. Poolnäljas pead suutma mõtestatult tegutseda, see on raske. Isa sai minu käest pidevalt asjata sõimata, sest mul sõitis lihtsalt katus minema. (Paari kuuga on Nurmsalu kaal suurenenud rohkem kui kümne kilo võrra – toim)."
Nüüd töötab Nurmsalu Ramirendi müügimehena ning sööb, palju tahab. "Mul ei ole kümme aastat sellist suve olnud. Ütleme nii – jälle on inimese tunne. Sportlase elu Eestis ei ole lihtne. Teatud tasemel elab ära, aga kui sport läbi saab, mis siis tuleb? Ma pelgasin kogu aeg, mis saab tulevikus. Ühel päeval lõpetad, lähed koju ja hakkad mõtlema, kuidas järgmisel kuul üüri maksan. See mõte vasardas peas mitu korda. Kui riik tahab, et meie sport oleks elujõulisem, siis peaks spordi toetamine olema väheke teistsugune," on ta veendunud.
