Pärast Sotši olümpiat, kus toimus Eesti spordiajaloo suurim põrumine, polnud suurt lootust, et tulevik helgem oleks. Aga oli. Pyeongchangis leidus üllatajaid: kiiruisutajad Saskia Alusalu ja Marten Liiv, laskesuusataja Johanna Talihärm ja verinoor mäesuusataja Tormis Laine, kes küll midagi erilist veel korda ei saatnud, kuid näitas, et potentsiaali on. Teistelt – Kristjan Ilves, Marko Kilp ja Algo Kärp – võis enam-vähem tulemusi oodata.

Aga kui liikuda ajas neli aastat edasi ja asjatundjatelt uurida, mis Pekingi olümpial saama hakkab, selgub karm tõsiasi: tagala on tühi. Kõigil aladel.