Miks õpilased suusatunnist eemale hoiavad?

 (31)
suusatamine
Foto: Ilmar Saabas

Eestile palju kuulsust toonud suusatamine pole lumevaeste talvede tõttu koolilaste seas ammu enam au sees.

Neli Rakvere põhikooli kaheksanda klassi poissi hankisid endale vahetult enne kooli suusapäeva arstilt vabastused. Kokku õpib selles klassis üksteist poissi.

„Ma ei saa arstide arvamust kommenteerida ega nende pädevuses kahelda,” ütles kooli direktor Lea Pilme.

Kooli kehalise kasvatuse õpetaja võttis pärast poiste suusapäevalt eemalejäämist nende vanematega ühendust. Lapsevanemad olid siiski poiste tegemisega kursis.

„Andsime õpilastele teada, et kõik suusaraja läbinud saavad hea hinde, aga miskipärast tekkis lastel ikkagi vastumeelsus,” ütles Pilme, kelle meelest peletab noori kehalise kasvatuse tunnist eemale kaaslastega võistlemine. Eriti kahaneb sportimishuvi puberteedieas.

Lastepsühholoog Tiiu Arro sõnul näitab tema kogemus, et vastumeelsuse kehalise kasvatuse tunnis osalemise suhtes tekitab puberteedieas sageli vajadus lahti riietuda.

„Kehas toimuvad suured muutused, seetõttu ollakse oma keha suhtes ülitundlikud ja kõik kehaga seotu saab olulisema tähenduse,” lausus psühholoog.

Ka suusapäev on kasuks

Tallinnas Nõmme suusaradade lähedal asuvas Pääsküla gümnaasiumis suusatunde läbi ei viida. Direktor Peep Laidvee sõnul on õpilaste innustus kadunud.

„Paljud ei oskagi enam suusatada, sest mitmel aastal pole eriti palju lund olnud,” lausus Laidvee. Tema arvates mängib rolli ka suusavarustuse hind. Kui talvel püsivat lumikatet pole, peavad pered suuskade, keppide ja saabaste ostmist liigseks luksuseks.

Siiski korraldab Pääsküla kool suusapäevi, selleks saab suuski ja saapaid laenata Nõmme suusakeskusest.

Kuid leidub ka suusalembeseid koole. Tallinna Nõmme gümnaasiumi põhikooliosa õppealajuhataja Kalle Sireli sõnul pannakse õpilased varem või hiljem suuskadele seisma ja sõitma!

„Meie gümnaasiumi suusapäeva protokoll oli pikk,” lausus Sirel. „Sil­ma järgi tundub, et ka nooremad teevad talisporti rõõmuga. Lapsed liiguvad, kelgud või suusad kaenlas.”

Suusatamisest on vaimustunud ka näiteks Rocca al Mare ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased ja õpetajad.

Suusapisik nakatab ruttu

Aastakümneid suusatreenerina töötanud Aita Pääsuke peab suusatamishuvi vähenemise peamiseks süüdlaseks lumevaeseid talvi.

„Eelmisel talvel saime suusatada üksnes kaksteist päeva,” ütles Pääsuke. „Paljud lapsed pelgavad, et suusatamine on liiga raske. Ent suusapisik nakatab kergelt ja veidi aja pärast treenivad nad juba mõnuga.“

Treener Pääsukese sõnul tuleks suusatamist populariseerida just noorte hulgas. Vanemad inimesed valivad suusatamise meelsasti oma harrastuseks, mis aitab tervist tugevdada ja head vormi hoida.

„30–40-aastased käivad koos harjutamas ja osalevad maratonidelgi,” lausus Pääsuke.

Tallinna haridusameti koolivälise töö osakonna juhataja Andres Vakra sõnul võib suusatunde läbi viivaid koole kahe käe sõrmedel üles lugeda.

„Tehisrajad on ainult Nõmmel ja Pirital, paljudel koolidel on raskusi õpilasi sinna transportida,” ütles ta.

„Raha puudumise taha ei tohiks värskes õhus sportimine jääda. 60 krooni paari suusatunni eest välja käimine võib lapsele kogu eluks suurepärase harrastuse kinkida. Lapsed peavad saama võimaluse.”

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes