Mae: pole mõtet kogu MK-sarja kaasa tuuritada
MK-sarjas on peetud kolm 15 km klassikasõitu ning tiitlivõistlustelt kaks medalit pälvinud Mae kohad meelisalal on 15., 22. ja üheksas. Oodatust palju viletsamad.
Vabatehnikadistantsidel, kus otepäälane suutis karjääri parematel aastatel tippudega võrdselt heidelda, on tema tase veelgi teravamalt langenud. Tour de Ski kokkuvõttes tuli Mael leppida teist aastat järjest 35. kohaga, kuigi ta lootis jõuda 30 punktisaaja sekka ning peatreener Alaver pääsu koguni esikahekümnesse.
Vanuse taha 35-aastane Mae varju ei poe. Alaveri sõnul terendab ju ees Vancouveri olümpia 50 km maraton. Paraku aimub karjääri lõpusirgele jõudnu etteastete hindamisel, et eesmärgid on lihtsalt kahanenud: Mae jääb rahule isegi sõitudega, mida ta varem oleks ebaõnnestunuks pidanud.
Kas Mae suudab peatreener Mati Alaveri uljaste eesmärkide tabelis ka mõne suure küsimärgi ära kustutada? Tal on jäänud kaks võimalust: Otepää ja Lahti 15 km klassikasõidus.
Rehemaa mehistumine
Viis aastat tagasi 30 km klassikasõidus juunioride maailmameistriks kroonitud Aivar Rehemaa kannakinnitus meesteklassis läheb vaevaliselt. Suverullil andis ta veidike lootust, et on leidnud Anatoli Šmiguni peamise hoolealusena uue hingamise ja treener märkis sügisel: “Aivar mehistub.” Ent enamik kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmiguni onupoja MK-etteasteid on jäänud keskpärasteks ja võit Jaak Mae üle saavutamata.
Kuigi Rehemaa ei läinud Koka kombel oma korraliku treenituse parandamisel ülearu ahneks, keeras temagi pärast head pingutust Davosis teatesõidus kruvi üle. Südametöö kontrollimise aparaat läks korraks katki, oma keha ei oska Rehemaa aga veel nii täpselt kuulata, et taibanuks pidurile vajutada.
Võistlused kuhjusid, pinge kasvas, lisaks sai Rehemaa Tour de Ski eel silmapõletiku ja tema katkestamine kinnitas kogu koondist kammitsevat Murphy seadust: kui midagi saab untsu minna, siis see ka läheb.
“Enesetunne pareneb, treenisin Ramsaus päris hästi ja Otepääl tahaks teha korraliku sõidu,” hoidis Rehemaa optimismi.
Kümmeli vastuolud
Mullu MK-sarjas seitsmenda ja kaheksanda koha ning sprindi kuuma rühma jõudmisega võimsa arenguhüppe teinud Peeter Kümmel liigub tänavu nagu liimipaberil — laeks on jäänud Tour de Ski Asiago sprindi-etapi 27. koht. Ometi sujus võimsa ülakehaga pikakasvulise suusataja ettevalmistus sprindirühma treeneri Bjørn Kristianseni näpunäidete järgi harjutades hästi, kui uskuda sportlast ja norralasest juhendajat. Kümmeli tulemusi tema enda ja treeneri selgitustega võrreldes tekib terav vastuolu.
“Hooaja algus läks üle kivide ja kändude — liikusin jõuetult, sest ei seedinud arvatavasti suurt treeningukoormust ära,” tõdes tänavu mitu korda seisundi hindamisel puusse pannud ning end alusetute lootustega üles kruvinud Kümmel. “Ma ei hakka oma esinemist hindama. Kuid mul on veel põhjust uskuda, et hooaja teine pool läheb paremini.”
Tegelikkus sunnib Kümmeli optimismis kõvasti kahtlema. Enne ärasõitu MK-etapile Kanadasse Canmore’i kuulutas mees valmisolekust võidelda ookeani taga poolfinaalikoha pärast. Ometi jäi ta jälle MK-punktideta.
Kümmel pakkus ka ühe helgema hetke: Tour de Ski eelviimasel etapil Val di Fiemmes 20 km ühisstardiga sõidus 35. kohta teenides näitas ta erakordset sitkust.
Ettearvamatu Saarepuu
Anti Saarepuu tuli kolm talve tagasi vastse Eesti koondise liikmena MK-sarja sprindietappidele, korjas ennastsalgava võitlejana uustulnuka kohta rea korralikke kohti ning võitis Eesti suusahuviliste südamed. Aasta hiljem jätkus areng kaheksanda kohaga Torino olümpial, kuid mullusel hooajal muutusid veerandfinaalikohad äkki haruharvaks.
Tänavu on Saarepuu jõudnud MK-etapil 30 parema hulka vaid korra, Rõbinskis. Miinuspoolde kuuluvad kaks tulemust kuuendas ning kaks viiendas kümnes. “Mina veel häirekella ei lööks,” ütles individuaalkava järgiv harjutav Saarepuu, kelle kar-jääri on sageli seganud tervise-hädad.
“Eesti on väike riik ja Eesti suusatajad ei peagi suutma igal aastal norralastega võidu sõita,” lisas viimati sügisel tervisega kimpu jäänud ja koondise teisest Ramsau lumelaagrist loobuma pidanud sprinter.
Häirekellad löövad ometigi: Saarepuu väide sprindikonkurentsi karmimaks muutumise kohta ei anna mingit tagatist, et alates Otepää MK-etapist võiks ta kõrgemale tõusta. Sõidud Canmore’is pigem süvendasid kahtlusi.
Visalt edasi rühkivale Priit Naruskile tuleb pisut kaasa tunda: kui tippklassis läbilöömiseks eeldus puudub, on raske leida arenemiseks õiget treeningumeetodit. Kannatliku töömesilasena fännide teadvusse kinnistunud võrulasel, kes oli avalikkuse silmis kaua “noor ja lootustandev” sportlane, täitus detsembris 30. eluaasta.
Simonlatser areneb
Tunamullu koondisesse tõusnud ja Kuusamo MK-etapil klassikatehnikasprindis 15. kohaga üllatanud Timo Simonlatser on vaat et ainus, keda treening pole jõuetuks kurnanud.
Tour de Ski Praha vabatehnikasprindi seitsmes koht ning veerandfinaali pääsemine Rõbinskis ja Touri Asiago-etapil lubavad oletada: talle on hästi mõjunud, et treeningukavu koostavad nii Alaver kui ka Bjørn Kristiansen.
“Väga suurt eneseületamist pole olnud,” jäi Simonlatser kahe jalaga maa peale. “Prahas suutsin end realiseerida, aga paljud sprindimehed puudusid.”
Tartu ülikooli majandusteaduskonna tudeng ei võta endale üle jõu käivaid eesmärke, suudab end õigel momendil täielikult kokku võtta ja julgeb ka puhata.
Tour de Ski tuli Simonlatseril silmapõletiku tõttu siiski pooleli jätta. Seejärel sai ta külmetushaiguse. Nüüd tuleb tal tippvormi rihtimisel uuesti juhendajatega nõu pidada, sest kuni 23-aastaste MM lükati veebruari algusest lumepuuduse tõttu edasi. Just eakaaslaste tiitlivõistlustel antakse tema arengule hinnang.
